Raha juba liigub, aga kätte eriti ei jää

"Balti riikide tarbijad on hakanud meelelahutusele rohkem kulutama, mida on näha nii Eesti, Läti kui ka Leedu Olympicu suurematest käivetest," kommenteeris eile avaldatud börsiteadet LHV analüütik Nils Vaikla.

Vaikla tõi turgudest esile Läti, mille käive kasvas neljandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguni kolmandiku võrra ning ka ärikasumi marginaal oli märkimisväärne. Ka teised Balti riigid tegid tema sõnul korraliku tulemuse, mis näitab, et tarbijate kulutused meelalahutusele on kenasti kasvule pööranud.

Swedbanki analüütiku Pertti Rahneli sõnul ületas Olympic Entertainment Groupi käibenumber nende ootusi - oodatud 30,3 miljoni euro asemel ulatus viimase kvartali käive 31 miljoni euroni. Ärikasum jäi aga Swedbanki ja LHV oodatud 2,7 miljoni euro asemel vaid 1 miljoni suuruseks.

Rumeenia kiskus tulemuse alla. Kui Läti, Leedu ja Valgevene üllatasid pigem positiivselt, siis Rumeenias teenitud 1,4 miljoni eurone ärikahjum oli üheks peamiseks põhjuseks, miks Olympicu tulemused Swedbanki ootustele alla jäid. "Sealse turistidele suunatud äri iseloomu tõttu on ettevõtte kasumlikkus kvartali lõikes muidugi oluliselt volatiilsem kui teistes riikides," selgitas ta.

Osaliselt oli ootustest nõrgema tulemuse taga ka Poola, kus tehti kvartali jooksul 0,5 miljoni eurone provisjon, kajastamaks ebasoodsatel tingimustel sõlmitud rendilepingut. "Poolas on muidugi ka üldiselt kõrgete hasartmängumaksude tõttu kasumlikkus üsna madal," lisas Rahnel.

Vaikla vaatas tulevikku siiski optimistlikult, oodates jõudsalt kasvava käibe ning kasvanud efektiivsuse toel Olympicu tulemuste paranemisele järgmistes kvartalites jätku. LHV langetas jaanuaris Olympicu soovituse "osta" pealt "neutraalse" peale.

Rahneli sõnul üllatas neid positiivselt online-segment, mille aastakäibeks osutunud 1,3 miljonit eurot ületas ootusi 100 000 euroga.

Baltika ühekordsete kuludeta oleks finantstulemus LHV ootusi ületanud, kommenteeris LHV analüütik Kristo Oidermaa.

"Baltika kvartalikahjum oli 1,3 miljonit eurot, kuid samas mahus näitas ettevõte ka ühekordseid kulusid ning seega opereeris Baltika neljandas kvartalis põhitegevuses kasumi piirimail," märkis Oidermaa.

Analüütiku sõnul lisab neljanda kvartali 55,% suurune brutomarginaal kasumlikkuse kohta kindlust pärast kolmanda kvartali halba üllatust.

Ettevõtte müügi kasv on tema sõnul taastunud oodatust kiiremini ning neljandas kvartalis oli näiteks müük ruutmeetri kohta koguni 21% suurem kui aasta tagasi. "Kui ettevõte suudab püsikulude kasvu kontrolli all hoida, toob jätkuv kiire müügi kasv kindlasti kaasa finantstulemuste paranemise ka järgnevates kvartalites," lisas ta. LHV Panga soovitus Baltika aktsiale on "neutraalne".

Baltika finantsjuhi Ülle Järve sõnul oli 2010. aasta tõestuseks, et õmblusettevõte suudab ka kõige raskemal ajal ellu jääda. "Meie tulemused ei olnud muidugi veel aktsionäre rõõmustavad, ent arvestades, kuidas oleme oma müüginumbrites kosuma hakanud, seda eriti eelmise aasta teises pooles, võib varsti oodata ka paremaid lõpptulemusil," lisas ta.

Järv ütles, et tal on hea meel selle üle, et kõik Baltika toodangu sihtturud on hakanud kriisist väljuma ning kuuest turust ületab juba viis eelmise aasta müüginumbreid.

"Kriisist väljatulek on olnud paraku ka väga kulukas, mis kajastub 2010. aasta ühekordsetes kuludes," selgitas finantsjuht.

Baltika tootmismaht lähiajal endisele tasemele ei jõua. Seda tõdedes nimetas Järv tootmismahtude suurendamist siiski selgeks trendiks. "Eelmisel aastal ei suutnud me mõnedel kuudel kindlustada oma tootmisele piisaval hulgal tellimusi, mistõttu tuli osaliselt vähendada ka tootmisvõimsust. Nüüd on meie eesmärk hoida oma tootmisüksusi efektiivselt töötamas," rääkis Järv. "Kogu tootmismaht sõltub meie müügimahtude kasvust, mis näitab tõusutrendi, ja sellega on potentsiaal tootmismahte kasvatada täiesti olemas," lisas Järv.

Praegu ostab Baltika väljastpoolt sisse ligikaudu 50% oma toodangust, eeskätt kudumid, teksad, aksessuaarid, trikotaažtooted. Oma tootmistes valmistab õmblusettevõte eeskätt keerulisemaid rõivatooteid, nagu ülerõivad, ülikonnad ja formaalsemad kostüümid.

OEG jõudis eelmise aasta lõpu seisuga taas kasumisse. Tahan rõhutada, et selle põhjuseks ei ole ainuüksi rahvusvahelise majanduskriisi vaikne taandumine. Märgatavalt tähtsamaks tuleb pidada kõigi protsesside efektiivsuse olulist kasvu viimasel paaril aastal, tänu millele saame suurema optimismiga vaadata juba lähemasse tulevikku. Lisaks efektiivsusele tooksin välja tõsiasja, et OEG turuosa kasvas lõppenud aastal kõigil meie tegevusturgudel, mis tõestab, et oleme pidevalt kohanenud uute oludega turu keskmisest selgelt paremini. Kontserni rahaline likviidsus on hea ja finantsiline seisund tugev.

Mis puudutab LHV ootusi, siis põhjusi oskan siin välja tuua paar. Esmalt Rumeenia tulemused üldisemalt, mis on jäänud alla ootuste ning olid nõrgemad ka võrdluses aasta varasemaga. Viimase kvartali tulemustele avaldas ühekordset mõju kahjumliku üksuse varade allahindluse ja rendilepinguga seotud kulu Poolas kogumahus 0,8 miljonit eurot.

Kuna veebikasiinode sektoris on üldlevinud, et detailset infot klientide arvu jms kohta ei avaldata, siis peame tihedat konkurentsi arvestades ka ise sel teemal vajalikuks põhjalikumatest kommentaaridest hoiduda. Võin vaid kinnitada, et usume tulude kasvu alanud aastal.

Ukrainas ei ole endiselt toimunud mingit läbimurret. Töö selles suunas käib ning anname kindlasti börsisüsteemi kaudu kohe teada mis tahes olulisematest arengutest.