Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõudeid tule vastu aja näpuga taga

    Päästeameti tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja Marko Rüü andmeil saavad üle poole tulekahjudest alguse inimese tegevusest. "Peamised tulekahju tekkekohad on elutuba ja köök, mis viitavad inimese hooletusele, mitte seadmete tehnilistele riketele ja muule," lausus Rüü. "Elutubades on ohu allikaks suitsetamine ja lahtine tuli, näiteks küünal, ning köögis toidu kõrbemine."
    Eri hoonete nõuded määrusest. Et eri kasutusviisiga ja ehitusklassiga hooned suudaksid võimalikult tõhusalt vastu panna punase kuke laastamisvõimule, tuleb hooneid püstitades järgida valitsuse määrust nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded". Määrus kehtib alates 1. jaanuarist 2005.
    Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger hindab määrust kõrgelt. "Määrus on väga hästi koostatud ja selles on kõik vajalik täpselt kirjas," tunnustas Õiger ja lisas, et määrust kasutatakse justkui tagantpoolt ettepoole ehk esmalt tuleb selgeks teha, millist ehitist püstitada tahetakse. Ehitised on tuleohutusest tulenevalt jagatud seitsmesse kasutusviisi.
    "Olenevalt ehitise kasutusviisist hakatakse tulepüsivust määrama," rääkis Õiger. "Kui tahetakse kõrgemat kasutusviisi, siis loomulikult läheb see kallimaks, sest tuleohutuse iga abinõu maksab."
    Mõni hoone kardab rohkem tuld. Määruses on kirjas, milline kandevõime peab ehitise konstruktsioonil olema, et hoone püsiks tulekahju korral ettenähtud aja ega variseks kokku. Samuti see, milline soojusisolatsiooni- ning konstruktsiooni tiheduskriteerium on ehitise konkreetse kasutuviisi korral ette nähtud. Määrus jaotab ehitised ka vastavalt ehitusklassidele ehk tulekindlaks, tuldtakistavaks ja tuldkartvaks ehitiseks.
    Õiger ütles, et kui tuleohutuse nõudeid pole täidetud, võib tuli näiteks isolatsioonimaterjali mingi pilu või ventilatsioonisüsteemi kaudu pääseda mujale. "On olemas ohtlikke kohti, mida ei pruugi märgata," toonitas Õiger. "Näiteks on ülemiste korruste akende kohal õhutuspilu katuse õhutamiseks. Kui ülemise korruse ruum läheb põlema ja tuli pääseb õhutuspilust välja pööningule, süttib katusekonstruktsioon nagu küünal."
    Päästeameti tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja sõnul tuleb nii hoone ehitamisel kui rekonstrueerimisel jälgida, et kõik tööd oleks tehtud projekti kohaselt ja et tööd teeksid oma ala spetsialistid.
    "Päästeameti ametnikud jälgivad asjade käiku mitmes staadiumis," seletas Rüü. "Kõigepealt võtavad nad projekti ette ja vaatavad, kas kõik kavandatu vastab tuleohutuse nõuetele. Järgmine kord vaatab päästeameti ametnik objekti üle kui kasutusloa komisjoni liige. Hinnangu andmisel tutvub ta ehitustegevust kajastavate dokumentidega, nagu näiteks töödeaktid ja ehituspäevik, samuti uurib ta ehituse visuaalset poolt."
    Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna projektide- ja ehituskontrolli juhi Margus Leisi andmeil teevad päästeameti ametnikud umbes pooltel juhtudel ettekirjutuse.
    "Eramute puhul on põhiprobleemiks mittepiisav vahemaa naaberhooneni, puudused küttesüsteemis ning ebapiisav tuletõkkesektsioon, näiteks eramu ja garaaži vahel," loetles Leis.
    "Avalikes hoonetes kontrollime samuti kõiki nõudeid, kuid suuremat tähelepanu pöörame inimeste evakuatsiooni võimalustele, tuletõkkesektsioonide olemasolule ja tulekahju signalisatsioonisüsteemile."
    Hoone kasutusloa komisjon fikseerib puudused ning edastab need nii kasutusloa taotlejale kui ka kohalikule omavalitsusele ehk kasutusloa menetluse algatajale.
    Ahju ehitagu vaid pottsepp. Leis rõhutas, et vastavalt tuleohutuse seadusele võib eramusse tahkel kütusel töötavaid küttesüsteeme, nagu näiteks ahi, kamin või pliit ehitada vaid pottsepa kutsetunnistusega isik.
    Samuti on tuleohutuse seaduse kohaselt pandud tulevast aastast küttesüsteemi kontrollimise õigus pädevale isikule ehk korstnapühkijale, kes peab kord viie aasta jooksul käima eramu küttesüsteeme hindamas. Puhastama peab aga küttesüsteeme üldjuhul vähemalt korra aastas.
    Marko Rüü kinnitusel tegeleb päästeamet mitte ainult ennetustegevusega vaid ka järelevalvega. "Aastas käime umbes 5000 kodus kontrollimas näiteks tulekahjusignalisatsiooni anduri olemasolu ja vajadusel teeme väärteomenetluse," täpsustas Rüü.
    Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger lükkas oma kogemustele toetudes ümber müüdi, justkui oleks kivihoone tuleohutuse mõttes kõige ohutum.
    Õiger meenutas juhtumit, kuidas tema raudbetoonlagedega ja silikaltsiidist seintega kivimajas asunud korter põles sisuliselt maani maha. Korteris elanu tühjendas tuhatoosi kraanikausi all olevasse prügikasti, mis süttis.
    Teine, traagilisem õnnetus juhtus Õigeri tuttava noore mehega, kes suri vingu kätte. Mees pani hommikul köögis kohvivee kannuga keema spiraaliga elektripliidile, mis asus väikese plastist aluse peal, ning viskas end korraks voodisse pikali.
    Projekteerija lähtub konkreetse objekti kohta käivatest tuleohutusnõuetest. Ehitusprojekt peab vastama miinimumnõuetele ehk projekteerija ei tohi projekteerida nõutust lahjemat lahendust, kui antud ehitise puhul tingimused ette näevad.
    Rangemaid tuleohutusnõudeid kavandada pole ka põhjust, sest see maksab tellijale lisaraha. Näiteks tootmishoonete puhul võib ülikallis tuleohutuspaigaldis pikema aja perspektiivis mõttetuks osutuda, sest tule vastu kaitstavate seadmete ja tehnika väärtus kahaneb iga päevaga. Tootmishoones peab olema tagatud ennekõike inimeste turvaline evakuatsioon, aga seadmete võimaliku sissepõlemise kompenseerimiseks on otstarbekam sõlmida kindlustusleping.
    Samas, kui pidada Haapsalu lastekodu hiljutist katastroofi silmas, siis võiksid seaduseloojad kehtivad tuleohutusnõuded üle vaadata ja kaaluda võib-olla nende karmistamist. Ma ei usu, et Haapsalu lastekodu hoone puhul oleksid projekteerijad millegi vastu eksinud: praegused projekteerimisnormid lubasid kavandada just sellise hoone ning kindlasti on selle hoone ehitusprojektil ka päästeameti vajalikud kooskõlastused.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.