Politoloog: valijauuring avaldab mõju kahtlevatele

„Teatud mõju võib arvamusuuringutel olla neile valijatele, kes ei suuda ei väärtus- ega programmipõhiselt valimisotsust teha või kahtlevad oma valikutes ja seega kipuvad hääletama võimalike võitjate poolt,“ rääkis Saarts.

Olulisem aspekt, mida uuringud mõjutavad, on Saartsi sõnul siiski valijate käitumine nende parteide osas, kes jäävad tõenäoliselt alla valimiskünnise - nende poolt potentsiaalselt hääletajate hulk väheneb. „Küsitluste mõju võib olla üks komponent, mis kahtlevamate valijate ostust võib suunata, kuid seda paljude teiste seas,“ lausus Saarts tuues näiteks valimiskampaania mõju, viimase nädala sündmuste mõju jms.

Saarsti arvates pole küsimus mitte arvamusuuringute kõikvõimas mõjus valijale, vaid pigem parteide väheköitev kampaania, kui kahtlevatel valijale jäävad ainsaks orientiiriks trendid arvamusküsitlustes. See ei anna siiski õigustust keelata ära küsitlusi üleüldse, arvas Saarts.

Lisaks on Saarsti sõnul probleem ka selles, et küsitlustulemused ja metoodika on eri uuringufirmade puhul olnud väga lahknev ja siin on oluline roll kanda meedial, et neid erisusi tavainimesele selgitada. „Võibolla peaks ka uuringufirmad ise tegema teatud omavahelise kokkuleppe, kuidas nad valimiseelseid küsitlusi teevad ja kommunikeerivad, sest kui igaüks neist näitab täiesti erinevaid tulemusi, siis see vähendab inimeste usku küsitlusmeetodisse üleüldiselt,“ rääkis Saarts.

Samas on Eesti uuringutööstuse omapärasid ja konkurentsisituatsiooni arvestades sellise kokkulepe sünd väga vähetõenäoline, möönis ta.

Äripäev küsis, kas valijauuringud mõjutavad valimistulemusi ja kas nende avaldamist peaks kuidagi piirama.