Kui tugev on ekspordi osakaal Eesti tööstuses?

Eesti majandus väljus kriisist kiiremini kui loodeti. Põhjuseks on olnud ekspordi jõuline kasv.

Sarnaste lausetega alustatakse tavapäraselt Eesti majanduse lähiajaloo ja hetkeseisu iseloomustamist. Kahtlemata võib tagantjärele öelda, et ilma töötleva tööstuse ja selle ekspordisuunalise kasvuta oleks Eesti majandus tugevamas kriisis olnud. Võib ka kujundlikult väita, et Eesti majanduslangus jäi rippuma eksportiva tööstuse "nagi" otsa, kuna teised kaks majanduse alussammast - investeeringud ja majapidamiste tarbimine - kahanesid 2008. ja 2009. aastal märkimisväärselt. Kahanemine investeeringute ja majapidamiste tarbimise osas jätkus ka 2010. aastal. Lähitulevikku vaadates ei ole majapidamiste tarbimise osas kiiret kasvu oodata.

Ekspordi "nagi" tugevusele viitab asjaolu, et 2010. aasta II pooles suurenes kaupade väljavedu augustis-oktoobris eelmise aastaga võrreldes koguni 41%.

Ekspordi kasvu taga Põhjamaad. Eesti tööstustoodangu ekspordi moodustab suures osas allhange just nendes riikides asuvate ettevõtete lõppvalmistustehastele - Eestist lähevad teele näiteks juhtmed, metalldetailid, elektroonilised skeemid, tsellumass ja palju muud. Samuti eksporditakse kaupa otse tarbijatele.

Oluline on lõppvalmistustehaste geograafiline müügijaotus ja selle muutuse hindamine. Ettevõtte jaoks on oluline makromajandusliku tausta mõistmine ja hindamine, millised piirkonnad omavad suuremat kasvupotentsiaali ja millised on stabiilsed.

Kaks kolmandikku Eesti eksportivast töötlevast tööstusest kuulub väliskapitalile ja see osakaal on ilmselt järgmisel paaril aastal veelgi kasvamas. Üks tugev eelis on kohaliku tooraine olemasolu. Meil on olemas puit puidutöötlemistehaste tarvis ja viljakas põld toiduainetetööstuse tarvis.

Nii mõnigi eelis hääbub. Odav oskustööjõud eelisena kipub sellel aastakümnel kaduma seonduvalt majandusruumi ühtlustumisega eurotsooni riikide suunas.

Selle põhjusena võib välja tuua eestlaste kõrgemaid ootusi töötasule ja masstöötlemise liikumist Aasia suunas, kus on distsiplineeritum ja sotsiaalselt taluvam ühiskond. Eesti logistiline asukoht ja tarnekindlus võivad samuti teatud allhanketoodete osas eelisena kaduda, kuna komplekteerimine läheneb üha enam ekvaatorile, kus asuvad majanduslikult kiiremini arenevad piirkonnad. Veel võib Eesti tootmisettevõtete eelisteks nimetada meil toodetud kaupade suhtes esitatud reklamatsioonide vähesust, suhtlemise kiirust ja arusaadavust kokkulepete sõlmimisel, samuti nendest kinnipidamist.

Välisinvestori valikud on ratsionaalsed - efektiivsuse suurendamise eesmärgil võib investor Eesti tehased sulgeda, kui näiteks Aasias on mõni eelnimetatud eelistest oluliselt tugevam.

Näiteks metallitööstuse väärtuslikumas allhankes (meditsiinitehnika detailid) on metalli hinna kui tooraine osatähtsus 30-35% toote omahinnast. Seetõttu mängib olulist rolli just insenertehniline oskusteave, teostuskiirus ja täpsus ning toote nõuetele vastavus. Seda kõike võib saavutada Eestis tehnikakõrgkoolides õppinud inseneri ja ametikoolis koolitatud pingioperaatori mõistuse, käte ja koostööga.

Riski saame vähendada ka sellega, et keskendume meie geograafilise piirkonna traditsioonilisele tarbimisele ja unikaalsusele. Ebaloogilisena tundub mõte panustada allhankele, mille käigus valmistatakse näiteks kangaid, mille tooraine pärineb teisest geograafilisest piirkonnast ning tehnoloogia ei nõua oluliselt inimesepoolset oskusteabe lisamist.

Tööstusel tuleb teha valikuid. Ei ole mõistlik valmistada meil näiteks jalgratta osi, mille tarbijaskond on suures osas Aasias. Samas näiteks elektri või sooja tootmiseks kasutatavate seadmete valmistamiseks vajalikud detailid, puidutöötlemisseadmed, lumekoristussahad, laevad ja piiritus on meie jaoks õige valik.

Eraldi tuleb esile tuua Eesti tööstusettevõtteid, kes on oma lõpptoodangu ja insenertehniliste lahendustega välisturul tegijad. Selle üks hea näide on laevaehitus, mille eksportkäive moodustas umbes 10% 2009. aasta Eesti ekspordikäibest.

Autor: Marko Keerd