Maksa võlad ja investeeri

"Soovitaksin endale selgeks teha, et tegemist ei ole kingitusega, mis ilmtingimata on vaja kaupmehele viia. Esmajärjekorras soovitaksin võlgade likvideerimist. Seejärel võiks mõelda, kas igakuised püsikulud - üür, laenud - on mõistliku suurusega ning kas tagastatud summa abil oleks seda võimalik ehk vähendada, näiteks makstes osa võlast enne tähtaega tagasi," soovitas Isepankuri juhatuse liige Pärtel Tomberg. "Võlad ning liiga suured püsikulud on need, mis tekitavad enamikus inimestes suurel hulgal stressi ja mina soovitaksin nendega kohe tegeleda. Isegi kui kreeditor otseselt ukse taga ei koputa," lisas ta.

Investeerimisekspert Peeter Koppel nentis, et eelmise aasta teisest poolaastast peale on elu jupi võrra kallimaks läinud, toormete hinnatõus on selgelt tajutav. "Seega edasise hinnatõusuriski mingilgi määral enese jaoks maandamiseks võiks kaaluda (börsil kaubeldavat) fondi, mis paigutab raha kas otse toidutoormetesse ja energiakandjatesse või siis vastava tegevusala ettevõtetesse," soovitas Koppel. "Seda enam, et kohati on isegi teadlikumatel investoritel vähemalt otse toormetes positsioon ainult läbi köögikapis oleva jahupaki, abielusõrmuse ja pooliku paagi mootorikütuse. "Arvan, et strateegilises perspektiivis halvim asi, mis selle rahaga teha saaks, oleks jätta see arvelduskontole ostujõu vähenemist ootama," lisas ta.

Arengumaade aktsiad hea investeering. Ettevõtja Heldur Meeritsa sõnul tasub vaadata arengumaade aktsiate poole. "Ei riskiks väga detailne olla, kuid jätkuvalt on arengumaade aktsiad, sh BRIC, hea investeerimisobjekt. Eriti kui investeerimishorisont on 3-5 aastat," märkis Meerits, kelle hinnangul pole võlakirjad mõistlik mõte, kuid olukord hakkab koos intresssitasemetega tasapisi muutuma. "Kahjuks peab tõhusaks võlakirjainvesteeringuks suhteliselt palju raha olema."

Meerits hoiatas struktureeritud toodete ehk kapitalikaitsega investeerimishoiuste eest. "Tõsine investor ei peaks selliseid loteriipileteid ostma. Et mingisugustki riskihajutust saada, peaks selliseid hoiuseid olema vähemalt tosin - kuid siis näeme, et keskmine intress ületab heal juhul vaid pisut tähtajalise hoiuse taset," lisas Meerits.

Investeerimishai Arvo Nõges mingit imenippi välja käia ei oska. "Mina investeerin ettevõtte kaudu. Tulumaksutagastus tuleb eraisikule. Minu jaoks on need lahus. Aga oleks ilmselt imelik, kui ma ütleks, et seda raha ei peaks investeerima," oli Nõges humoorikalt napisõnaline.

Säästmine ja kogumine on Nõgese arvates iga inimese isiklik otsus. "Inimesed ise tunnetavad, mida neil vaja on. Kindlasti võib ka praegu investeerida, kuid ilmselt on inimeste olukorrad erinevad," lisas Nõges.

Kawe Kapitali juhi Kristjan Hänni arvates on tagasisaadav summa enamasti nii väike, et sellega pole korralikult investeerima hakata võimalik. "Kui summad on suuremad, siis on kaks võimalikku põhjust - tulud on nii väikesed ja vaevalt seda summat siis saadakse investeerida, sest see raha on vajalik. Kui tulumaksutagastus on tekitatud mingi valemiga, siis need inimesed oskavad selle rahaga teha pigem ise juba midagi," lausus Hänni.

Puhvrit koguda ja endasse investeerida. Standardi juhatuse esimehe Enn Veskimägi sõnul tuleb saadava raha eest ära maksta võlad. "Ma arvan, et selle raha eest tasub kriisi ajal tekkinud augud lappida, võlad ära maksta ja kui üle jääb, siis tagavarasid tekitada. Need summad pole nii suured, mis tagasi saadakse. Kaotused on suuremad olnud," arvas ettevõtja.

Ka Prisma Peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul peaks igal inimesel olema ka heal ajal väike varu kusagilt võtta. "Otsus, kas investeerida, säästa või kulutada, sõltub iga inimese majandusolukorrast. Olles oma elu jooksul näinud nii Soome kui ka Eesti majanduslangusi, soovitaksin ma käituda võimalikult ratsionaalselt ka siis, kui helgem aeg juba paistmas on. Säästmisel tasub aga silmas pidada inflatsiooni, mis võib sukasäärde kogutud kapitali vaikselt, aga järjekindlalt hävitada," märkis Lihavainen. "Üheks kindlaks investeeringuks on alati investeerimine oma oskustesse ja teadmistesse," lisas ettevõtja.

Viru keskuse juhi Ants Vasara hinnangul on igatahes mõistlikum saadud raha investeerida kui tarbimisse suunata.

"Majanduses on näha juba ka positiivseid märke, et asjad lähevad paremaks. Siis tekib ka investeerimisvalikuid rohkem. Aktsiatesse on ju tore investeerida küll, kui hea tootluse saab, aga peab tundma investeeritava ettevõtte hingeelu. Muidu võib sellest investeeringust vaid õnnetus tulla," märkis Vasar.

"Tahes-tahtmata tuleb tulumaksutagastus ühes tükis kätte ja seda pole keegi ette arvestanud - mingi osa jõuab sellest rahast kindlasti ka tarbimisse, selles pole mingit kahtlust. Inimestel on nagunii positiivne ostuvalmidus olemas," tõdes Vasar.

Kas peaks selliseid ühekordseid laekumisi vaatama erinevalt muudest sissetulekutest? Sellele küsimusele on vastust otsinud käitumisrahanduse (behavioural finance) teooria, mille järgi inimesed just sellist eristust kipuvad tegema - näiteks käsitleb keskmine inimene maksutagastuse raha mõnevõrra erinevalt tavapärasest sissetulekust, kuna see on justkui kergemini laekunud.

Kuid sisuliselt on raha ju ikka täpselt samasugune, see on vaid psühholoogiline efekt ja sellist eristust ei peaks tegema. Seega kui küsida, kuhu maksutagastusest laekunud raha investeerida, siis seda tuleks investeerida täpselt samamoodi, nagu inimesel on ülejäänud vahendid investeeritud.

Kümne aasta lõikes valiks aktsiaid. Kuid näiteks aasta lõikes ootaks aktsiate puhul tänasest paremaid sisenemiskohti.

Kui raha jääb üle, siis kindlasti investeerida, kuid vahenditesse, mille kaudu jõuab raha kohalikku majandusse kiirelt tagasi. Uusi Eesti firmasid pole minu teada börsile tulnud, nii et aktsiaid mina ei vaataks, kuigi suhtelised tootlused võivad olla kõrged (tõustakse ju nullist). Ettevõtete esmapakkumisel võlakirjad ning ka laenud teistele isikutele oleksid minu jaoks eelistatumad, sest saadud raha läheb pea kohe uuesti majandusse tagasi.

Alternatiivne investeering oleks oma haridusse: kas otse spetsiifiliste kursuste või kõrghariduse kaudu või ka ostes õppematerjale iseseisva õppimise tarbeks. Maailmamajandus jääb edaspidi ebastabiilseks ning kaob mugavus õppida endale eluks mingi amet. Seetõttu peab omama väga tugevaid üldisi oskusi ning kohanemisvõimet, et muutuvad keskkonnas kogu aeg pinnal püsida.

Raha on nagu lennuk - kui on olemas, siis peab lendama. Mõistlik on ikka investeerida. Kuhu investeerida? Raha võib minu kätte anda, mina viin Ukrainasse, seal on head variandid. Lisaks saavad inimesed investeerida ka võlakirjadesse, deposiitidesse.

Puhvri kogumine? See puhver liigub kogu aeg. Piltlikult öeldes - maja tuleb ehitada siis, kui on õige aeg, ja olemasolevate hindadega ja olukorras, mis on. Mõelda, et ükskord on rohkem raha ja hinnad paremad… Maja tuleb ehitada siis, kui selleks on vajadus.

Autor: Kaisa Tahlfeld