Eesmärk ei pühenda iga abinõu

"Kuigi tavaline investor sellele harva mõtleb, on iga aktsia ostmine ettevõtte tegevuse finantseerimine ja omanikuvastutuse võtmine," ütleb aga investeerimisspetsialist Alvar Roosimaa. "Normaalne inimene ei viska prahti metsa alla, ei ahista teisi enda ümber ega suhtle pättidega. Miks peaks see inimene investorina finantseerima ettevõtteid, kes reostavad keskkonda, ei austa ühiskonda enda ümber ega ole ausad?" küsib ta.

Investor, kes leiab, et äriajamisel tuleks sellistele küsimusele, nagu ettevõtte sotsiaalne vastutustundlikkus, enam tähelepanu pöörata, võib valida rahapaigutuseks eetilise investeerimise.

Õigupoolest on see, kuidas sellist investeerimisviisi nimetada, maitse asi. Roosimaa juhitavas Limestone Fundsis eelistatakse kasutada nimetust "vastutustundlik ja jätkusuutlik investeerimine". Kohata võib ka väärtuspõhise investeerimise mõistet ja ingliskeelset lühendit SRI ehk socially responsible investing. Limestone Fundsi eetilise investeerimisfondi nime lõpp viitab just sellele lühendile - Limestone New Europe SRI.

"Meie investeerimispõhimõtteks on mitte finantseerida ettevõtteid, kelle tegevus on ühiskonna jätkusuutliku arenguga vastuolus," selgitab Roosimaa. "Samas meeldib meile eriti investeerida ettevõtetesse, kes teadvustavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja ettevõtte juhtimisega seotud probleeme ja tegelevad nendega. Seega me välistame väga üksikud ettevõtted ja oleme avatud enamikule, kui meile tundub, et nende areng läheb õiges suunas."

Miks peaks investor üldse mõtlema nn pehmetele väärtustele? Roosimaa vastab, et ta ei kutsuks neid väärtusi pehmeteks, vaid elementaarseteks.

Samal meelel on ka säästva eluviisi edendaja, Loovagentuuri Maailm juht Erkki Peetsalu. "Mina ütleks, et väärtuspõhine ettevõtlus ei tegele mitte pehmete, vaid nende olemuslike väärtustega, millest meie igapäevane elu koosneb," ütleb ta. "Raha kohta on nii targad õpetlased kui ka visionääridest ettevõtjad öelnud, et raha on energia, mille saab suunata tegema nii head kui ka halba. Valiku, kumba eelistada, teeb igaüks ise - nii tavainimesena igapäevaseid väikeseid majandusotsuseid tehes kui ka investorina suuremat raha liigutades."

N-ö tavalise ja eetilise investeeringu pikkuse ja kasumlikkuse juures ei näe Roosimaa tegelikult mingit erinevust. "ESG (ing k environment, social, governance - toim) printsiipe järgides on investeerimine vähem riskantne, sest tõenäosus skandaalideks, mis aktsiahinda mõjutavad, on väiksem," märgib ta. Eetiline investeering ei pruugi tema sõnul ka kallim olla. "Meie fondi kulutase ei erine oluliselt teiste aktsiafondide omast. Küll aga tootlus," ütles ta.

Limestone New Europe SRI loodi ülemaailmse kriisi eelõhtul, augustis 2008 ehk mõned nädalad enne Lehmani pankrotti. Praegu on fond üleval +17%. "Meie võrdlusindeks ja pea kõik konkurendid on sellest hetkest miinuses. Oleme ühed vähestest Ida-Euroopa fondidest, kes ei ole vahepeal ka kuuma raha järel investeeringuid Türki laiendanud," märgib Roosimaa.

Kõige lihtsam viis eetilist investeeringut teha on spetsialistide sõnul SRI indeksfondide kaudu. Näiteks LHV pakub mitmeid eetilisele investeerimisele ülesehitatud börsil kaubeldavaid indeksfonde (ETFid).

"Erinevad firmad on loonud indeksid, mis arvestavad eetilisuse kriteeriumitega, ning nendest tulenevalt võtavad ka firmasid nendesse indeksitesse. Nende indeksite põhjal on omakorda loodud börsil kaubeldavad fondid, mis järgivad indeksi koosseisu," selgitab LHV portfellihaldur Rait Kondor.

Eestis ei ole eetiline investeerimine kuigivõrd aktuaalne ning peab ütlema, et ka maailmas pole see väga suurt populaarsust võitnud, tõdeb Rait Kondor.

"See on jäänud pigem nišitegevuseks. Investori seisukohast on siiski olulisem, et ettevõtte suudaks kasumit teenida ja kasvatada, mitte niivõrd see, kui väike on ettevõtte ökoloogiline jalajälg. Neid investoreid ei ole eriti palju, kes oma investeeringute juures sellele keskenduvad."

Kuigi paljud börsiettevõtted siiski on võtnud oma tegevuses suuna keskkonnasõbralikumaks muutumisele, ei ole see Kondori sõnul investeerimismaailmas määrav. Ka Tallinna börsilt ei oska ta kedagi selles osas esile tõsta.

Ka Limestone Fundsi eetilise fondi investorid Eestis on pigem fondijuhtide pere ja sõbrad ja peamised investorid välismaised institutsionaalsed fondid.

Tallinna börsil ettevõtetest kui võimalikest eetilistest investeeringutest rääkides ütleb fondijuht Roosimaa, et nende fond ei tohi investeerida hasartmängudesse, alkoholi, tubaka ja tulirelvade tootmisse. "See välistab Tallinnas ühe ja kogu Ida-Euroopas tosinkond ettevõtet. Seega investeerimisvõimalusi see ainuke "range" reegel ei piira."

Swedbank Marketsi Eesti juht Allan Marnot peab lihtsaimaks investeerimisvõimaluseks USA turul kaubeldavaid iShares ETFe. Need jälgivad kaht sotsiaalse vastutustundlikkuse indeksit. "Indeksite koosseisus olevatesse aktsiatesse saab investeerida ka otse, omandades aktsiaid Swedbanki vahendusel. Aktsiad ja nende osakaalud vastavates ETFides ehk indeksites on näha iShares indeksfondide kodulehel," lisas ta.

Samas peaks investor arvestama, et nende indeksite koosseisus olevate ettevõtete sotsiaalset vastutustundlikkust hinnatakse suhtelisel, mitte absoluutsel skaalal ja indeksis on suurima osakaaluga USA large-cap (turuväärtus üle 10 mld USD - toim) ettevõtted, nagu Microsoft, Intel, P & G. "Indeksi koosseisus oleva üksiku ettevõtte tegeliku sotsiaalse vastutustundlikkuse hindamiseks tuleks vaadata, kas SRI indeksi koosseisus on vastav aktsia üle- või alakaalutud võrreldes tema esindatusega S & P või Russeli indeksis," soovitas Marnot.

Swedbanki investeerimisfondide enda valikus on emaettevõte Swedbank Roburi juhitav Swedbank Robur Ethica Environment aktsiafond.

Marnot tõdes, et väljaspool antud indeksite "universumit" on likviidse SRI investeeringu tegemine suhteliselt keeruline. "Parim viis on osta üksikaktsiaid, olles eelnevalt tutvunud ettevõtte aastaaruandes ettevõtte sotsiaalse vastutustundega seotud tegevustega."