Järsim intressitõus alates 1999. aastast

Nädala aja eest hoiatasin, et intressitõus on tõsine oht. Vahepeal hoiatas Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet võimaliku intressimäära tõstmise eest. Kuue kuu Euribor aga tegi reedel suurima tõusu alates 1999. aasta 4. novembrist.

Tõusule tuleb arvatavasti lisa. Euribori tõus tähendab 30 aastaks võetud 50 000eurosele eluasemelaenule Swedbanki kalkulaatori põhjal ligi 800 eurot täiendavat intressikulu, kui intressitase jääks kogu perioodiks sellisele tasemele. Kriitikud on märkinud, et see on kõigest kallinemine kaks eurot kuus ehk ühe õlle hinna jagu baaris - milles probleem? Kui see on vaid ühe päeva intressimuutuse mõju. Intressitase on aga ülimadalal ja sellega ilmselt tõus ei ammendu. Lisaks kerkib tarbijate jaoks ka üldine hinnatase, mis samuti sööb pereeelarvet.

Head kaitset intressitõusu vastu ei ole. Eluasemelaenu ennetähtaegsest osalisest tagasimaksmisest etem oleks tarbimislaenude kasutamisel pigem nende tagasimaksmine, kuna nende intressitase on kõrgem. Laenuintressi pikaks ajaks fikseerimine muudab laenu tagasimaksmise või soovi korral eluasemevahetuse palju keerulisemaks.

Hoiuseintressid kerkivad kuidagi kummaliselt. Swedbank näiteks tõstis tähtajaliste hoiuste intresse, kuid alates kestvusega ühest aastast. Oli see nüüd panga soov fikseerida endale sobivat intressitaset? Turul on tõusnud ka lühemaajalise raha hind. Hoiuste puhul võiks kaaluda kombinatsiooni mõne kõrge intressimääraga pikaajalisest hoiusest ühes suuremas mahus lühiajalise hoiusega - näiteks kuuajalisega, mida lõppedes uuendatakse. Siis on ehk intressitase juba kõrgem. Intressitõusu ajal on võlakirjad ebasoosingus, nagu ka sinna investeerivad fondid.

Euroopa aktsiaturg võttis esialgu intressitõusu suhteliselt valutult vastu. Inflatsiooni vastu on aktsiad võlakirjadest parem kaitse. Intressitõus ei tohiks olla aktsiatele soodne, kuid võlakirja hindadele on see selgelt negatiivne.