Välisvõlg kahanenud buumi tipuga võrreldes 15%

Majanduskasvu taastumine ei toonud Eesti 2010. aasta maksebilansis kaasa suuri muutusi. Investeerimistegevus oli mullu veel loid ja põhikapitaliinvesteeringud vähenesid aasta arvestuses veelgi. Varude kriisiaegne vähenemine seevastu asendus suurenemisega. Seetõttu saab aasta arvestuses rääkida investeeringute kasvust nende laiemas tähenduses ehk koos varude muuduga. Muudel võrdsetel tingimustel oleks jooksevkonto tasakaal halvenenud. Seda aga ei juhtunud, sest erasektori sisemaised säästud kasvasid kiiremini ja kokkuvõttes kaupade ja teenuste konto ülejääk isegi suurenes. See on peamiselt tingitud sellest, et Eesti ettevõtete kasumlikkus on märkimisväärselt kasvanud.

Välisomanduses äriühingute kasum kasvas keskmisest kiiremini. Selle tagajärjel suurenes arvestuslik kapitali väljavool ümmarguselt kolm korda, mis omakorda kahandas jooksevkonto ülejääki tuntavalt. Tegelikku raha liikumist seejuures ei toimunud ja need summad taasinvesteeriti Eesti majandusse. SKP suhtes vähenes jooksevkonto ülejääk 2009. aasta 4,5%-lt ligikaudu 3,6%ni 2010. aastal.

Kapitalivoogude puhul oli ülekaalus väliskohustuste vähenemine, eeskätt panganduses. Võlgnevust aitas vähendada pankadele kehtestatud kohustusliku reservinõude alandamine, mis oli osa ettevalmistustest eurole üleminekuks. Võrreldes buumiajaga oli välisvõlg 2010. aastal 15% väiksem. Et viimastel aastatel on sisemaine sääst jätkanud kasvu, siis on netovälisvõlg kiiremini vähenenud. 2010. aasta lõpus moodustas netovälisvõlg ligikaudu 25% SKPst.