Kes teaks, kui palju maksab kaaslase avitamine?

Tänane Äripäev räägib sellest, et Euroopa rahandusministrid muudkui peavad nõu, arutavad hättasattunud liikmesriikide abistamist, kuid avalikkusel täit ülevaadet asjadest pole. Rahandusminister Jürgen Ligi osales eile-üleeile taas Brüsselis rahandusministrite nõupidamisel, kus arutati Euroopa Liidu ja euroala riikide abi oma hättasattunud kaaslastele, eelkõige Kreekale ja Iirimaale. Juba pikemat aega on arutlusel konkreetsed garantiid, mida üks või teine liikmesriik peab teiste abistamiseks välja käima.

Paluks täpseid numbreid. Äripäev tahaks siiski täpselt teada, kui suur võiks abipaketis olla Eesti maksumaksja panus? Kas selle garantii (või lausa raha?) ulatus on diskuteeritav? Kas Eesti saab abisaajale mingeid tingimusi seada? On võimalik, et midagi hullu polegi veel kokku lepitud, kuid me peaksime siiski olema valmis, et need garantiid, mis riigid abipaketile eraldavad, lähevad ühel päeval ka käiku. Ning need on suured. Nii suured, et sellisel juhul võib Eesti ilmselt unustada tasakaalus eelarve eesmärgi mõneks ajaks.

Seepärast ei pea Äripäev heaks tooniks, et Eesti valitsus ei ole pidanud vajalikuks oma rahvale eelseisvast põhjalikult rääkida. Avaliku diskussiooni pidamisest rääkimata. Nii pidi rahvas lugema Financial Timesist, et abipaketi kapitali struktuuri ja jagunemisega pole mitte kõikide riigid, Eestigi, väga rahul. "Euroopa Keskpanga valem, mis määrab iga konkreetse riigi osakaalu, on diplomaatide sõnul mõne väiksema riigi suhtes, nagu näiteks Eesti, veidi ebaõiglane ja nad tahaksid seda kohendada," seisab FT artiklis. See teeb meid ärevaks. Mis meid ootab? Miks me sellest midagi ei tea?

Kuna tegemist on ikkagi võimaliku reaalse (ja üldsegi mitte väikese) kohustusega Eesti maksumaksjale, siis tahaks avalikkus teada, mida me juba lubanud oleme ja mida me veel lubame. Samuti tahaks me ikkagi diskussiooni, kas ja kuidas üldse hättasattunuid toetada. Näiteks Soomes, kus küll toimuvad kahe kuu pärast valimised, on juba kõlamas üsna tõsised hääled, et nad ei tahagi Kreeka suhtes päris solidaarsed olla. Sarnaseid jutte levib ka mujal Euroopas, eriti riikides, mille majandus pole sedavõrd Kreekaga seotud kui Saksamaal.

Ühesõnaga, me tahaks otseallikast teada, miks ja kui suures ulatuses peame me Kreekat aitama. Äripäeva arvates ei pea Eesti rahvas oma riigi tegevuse mõistmiseks Financial Timesi lugema, meil on õigus infot otse saada.

Pigem õng kui kala. Üks asi veel - me ei kahtle Kreeka abistamise vajalikkuses, me oleme seda meelt, et hätta sattunud kaaslast tuleb tema mures aidata. Kuid Kreeka pole meie meelest siiamaani üles näidanud täit valmisolekut ise end aidata. Sellist põhjamaist pühendumist, millega meie siin harjunud oleme. Kreeka valitsus ei ole suutnud jõulisi kärpeid ellu viia. Muidugi, eks langus oli ka kõva. Pealegi ei ole Kreeka rahvas väga koostööaldis - iga väikseimgi kärpeplaan päädib rahva tänavaile tulemisega.

Sellises olukorras tuleks Kreeka abistamine siiski veel kord hoolikalt läbi mõelda - eriti rumal oleks ju praegu Kreekale näiteks lihtsalt raha anda. Kuni järgmise rahasüstini. Paadunud parempoolsetena usume, et lihtsa rahasüsti asemel tuleb Kreekale anda õng, mitte kala.

Autor: ÄP