Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Levadia tüürib pankrotti
Saarma ütles Äripäevale, et eile vaatas kohus ettevõtte enda esitatud pankrotiavaldust läbi, selle juures viibis ka kaks võlausaldajat. Kohus teeb otsuse 25. märtsiks.
Levadia Metalli pankrotti nõuavad OÜ TMT ja Siemens Financial Services AB Eesti filiaal, samuti Levadia Metall ise."Meie hindasime, et tegemist on maksejõuetusega," märkis Saarma enda ja teise Levadia Metalli ajutise halduri Eve Selbergi nimel.
Saarma lisas, et ajal, mil haldurid Levadia vara ja kohustusi kokku arvasid, ettevõte tegutses, uksi kinni pandud ja inimesi koju ei saadetud. "Varud on neil ju olemas ja neid müüdi edasi," täpsustas ta.
Pankrotiseisu peamise põhjusena nimetas Saarma majanduslangust, mis tõi metallifirmadele kaasa 65%-lise käibelanguse. Lisaks olid varud sisse ostetud kallilt, müüa tuli aga neid tükk maad odavamalt.
Levadia Metalli omanik Viktor Levada on varem öelnud, et Levadia Metalli enda pankrotitaotlus on finantsasutuste pealesunnitud samm.
"Edasi otsustatakse ettevõtte saatus juristide vahendusel ning kohtusaalis. Ettevõtlusega pole sel protsessil enam mingit sidet. Ma olen teinud vigu, kuid mitte nii palju, et ettevõte peaks lõpetama pankrotiga. Kriis ja toorainehindade langus, pankade totaalne suhtumise muutumine oma klientidesse on peamised mured kogu Eesti ettevõtluses," rääkis Levada.
Tema kinnitusel oli 2010. aasta alguses esitatud Levadia Metalli saneerimiskava eesmärk jõuda igal juhul positiivse lõpplahenduseni. "Töötasime algusest peale selle nimel, et rahuldada võlausaldajate nõuded ja päästa ettevõte. Eelmise aasta märtsis võlausaldajatele esitatud saneerimiskava otsustati ülekaalukalt vastu võtta," ütles Levada.
"1. aprillil 2010 esitasime saneerimiskava kohtule, kuid see jäeti mõne võlausaldaja kiusu tõttu Harju maakohtus kinnitamata. Sama positsiooni suutsid paar kreeditori läbi suruda ka riigikohtu tasandil, mille tulemuseks on suure tõenäosusega pankrot," lisas ta.
Saneerimise ebaõnnestumisest tulenevalt muutusid Levada sõnul pangalaenud kohe sissenõutavaks.
Levada sõnul on "äärmiselt kahetsusväärne, et mõne võlausaldaja põikpäisus, hoolimata ettevõtte püüdlustele leida antud olukorras parim võimalik lahendus, lõpeb kõigi asjaosaliste jaoks kahjulikult."
Autor: ÄP