E-raamatupidamissüsteem on ettevõtjate soov

Riigi idee luua e-raamatupidamiskeskkond olevat väga eluvõõras. Nii kirjutas 16. märtsi Äripäevas raamatupidamisettevõtete liidu tegevjuht Mirje Trumsi.

Riik ei saa kogu au selle idee eest ainuüksi enda nimele kirjutada. Veebruaris saatis justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus alustavatele ja väikeettevõtjatele küsimustiku raamatupidamise korraldamise kohta. Vastas üle 2700 ettevõtja, kellest 92% pooldas ideed, et riik looks raamatupidamiskeskkonna. Kas need mitu tuhat idee kaasautorit, kes näevad ettevõtluse kitsaskohti iga päev, on eluvõõrad?

Oleme algusest peale selgitanud, et lahendus on mõeldud väikestele ja alustavatele ettevõtetele ega sobi suure käibe ja keerulise raamatupidamisega äriühingutele. Eestis on küllaga väikeettevõtteid, kel raamatupidamist peaaegu polegi või on see väikeses mahus, n-ö kassapõhine. Nende käive on nii napp, et ei ole mõistlik raamatupidamisteenust sisse osta.

Miks pole raamatupidamisfirmad automatiseerinud lihtsamaid tehinguid, vaid räägivad raamatupidamise olemuslikust keerukusest - sellele retoorilisele küsimusele peaks igaüks vastust teadma.

Raamatupidamisettevõtete liit võiks ka teada, et e-aruandluskeskkonda on juba mõnda aega tõsiselt arendatud, järgmine etapp ongi raamatupidamismoodul, mille kaudu saab esitada aruandeid, deklaratsioone jms eri asutustesse (ja mis esitamisnõuet meelde tuletab).

Raamatupidajate kriitikasse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Selles lööb tugevasti välja tõik, et nii mõnigi raamatupidaja on kopsaka osa oma leivast teeninud just väikeettevõtetelt. Kui e-lahendus aitab väikeettevõtlusele hoogu anda ja nii Eesti majandust turgutada, kaalub see üles mõne raamatupidamisfirma käibe vähenemise.

Autor: Marko Aavik