Lugusid maa ja mere tagant

Sellel nädalal algav ning kogu aasta kestev jutuvestmissari toob Eestisse parimad jutuvestjad mitme maa ja mere tagant.

Jutuvestmine on iga kultuuri üks ürgsemaid väljendusvorme ja peamisi kultuuri edasikandjaid. Seda seika tähtsustades algab kultuuripealinna programmi raames aasta kestev jutuvestmissari, mis toob Eestisse hulga maailma jutufestivalide lemmikuid.

Märtsist novembrini on oodata jutuvestjaid pajatama indiaani, araabia, iiri, rootsi ja teiste rahvaste lugusid. Iga esineja on lubanud korraldada ka ühe töötoa, kus huvilistel on võimalik lugude jutustamisega seotud teemadel küsimusi küsida, arutleda ja jutuvestmise saladustele lähemale saada.

"Muinasjutukooli senine tegevus on olnud suunatud täiskasvanutele teadvustamaks lugude jutustamise ja kuulamise vajadust ning tähtsust meie igapäevaelus. Neil teemadel on rääkinud meie oma kultuuriruumi erinevate valdkondade esindajad: teadlased, õpetajad, näitlejad, kirjanikud jt," rääkis ettevõtmisest jutuvestmissarja eestvedaja ja 20 aastat muinasjutukooli juhtinud Piret Päär.

"Kultuuripealinna programmi kuuluv jutuvestmissari jätkab sama teemat professionaalsete jutuvestjatega mujalt maailmast, kes traditsioonilise kogukondliku jutustamise kõrval esindavad esitusjutustamise kultuuri," lisas ta.

"Loodan väga, et kogu see aasta avab kiht-kihilt lugude rääkimise saladusi," lausus Päär.

Sarja avaõhtu toimub 20. märtsil ehk päeval, mis on ühtlasi ülemaailmne jutuvestmispäev. Lugusid räägib Lakota ja Kiowa apatšidest pärinev rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik Dovie Thomason.

Jutuvestmissarja teine esineja on Euroopa väljapaistvamaid jutuvestjaid - Jamaica päritolu Jan Blake Inglismaalt. Tema räägib 10. aprillil Aafrika ja Kariibi mere lugusid.

Maikuus aga jutustab iiri ja keldi lugusid Clare Murphy Iirimaalt.

Maist novembrini on oodata jutuvestjaid Prantsusmaalt, Ungarist ja Rootsist.