Uudised
Kadri Bank
20. märts 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Norma tunneb end Eestis üksildasena

Rootsi-Eesti kaubanduskojas esinedes jätkus Jonzonil Normale ainult kiidusõnu, eriti töötajate kompetentsusest rääkides. "Turvavöö inertsrullide disain on sama keerukas kui Šveitsi kellal ja just siin on Norma kompetents ja võimekus," ütles ta.

Mainisite ettekandes, et Normas on käimas suured ümberehitustööd. Millised täpsemalt? Kaks aastat tagasi alustasime investeeringuga kuumtöötlemishalli, kus karastatakse terast selle tugevdamiseks. Nüüd investeerime nikli ja kroomi katmisliini. Praegu teeme tühjaks vana tootmisala ja uus nikli-kroomi liin püstitatakse järk-järgult selle aasta teises pooles. See on mõeldud turvavööde keelte jaoks.

Nende kahe suurema investeeringu kõrval tõstame ka tootmisvõimekust stantsimises ja survevalus. Viimane tähendab seda, et terasdetailid, mis peavad olema tugevad, kuid on samas autos nähtaval kohal, kaetakse plastmassiga.

Kokku räägime rohkem kui kümne miljoni euro suurusest investeerimisprogrammist, see summa võib edaspidi ka kasvada.

Kas Norma on pööramas pilku idast läände? Norma on muutumas vaid Venemaa turu turvavööde tootjast turvavarustuse komponentide tootjaks kogu Euroopa turule. Norma äri oli keskendunud kahele kliendile - AutoVAZ ja Volvo. Aga Volvo oli saanud osaks Fordist, kes töötab tõsiselt selle nimel, et integreerida Volvot oma globaalsesse süsteemi. Samal ajal näitas Renault üles järjest suuremat huvi AutoVAZi oma gruppi integreerimise vastu.

Seega pidime vähendama Norma sõltuvust Venemaa turust ja muutma Norma osaks meie üle-euroopalisest võrgustikust. Praegu on Norma üks suuremaid üleeuroopalisi tarnijaid näiteks busside turvavööde alal.

Ettekandes mainisite Eesti probleeme logistikaga. Me ei saa muuta geograafiat - Läänemeri, Rootsi ja Eesti on seal, kus nad on. Aga arendades komponentide tootmist Normas, olin ma üllatunud, et tarnimine Eestist Saksamaale või Tšehhi on hoopis keerulisem, kallim ja aeglasem kui Rootsist, kuigi vahemaad on ju sama pikad. Tuleb teadvustada, et meie turg on Euroopa ja kauba kohaletoimetamine Eestist ei peaks võtma kaks korda nii kaua aega kui Rootsist.

Millega Eesti ettevõtluskeskkond veel peaks tegelema? Võib-olla on Eesti üksi selle jaoks liiga väike, aga koos Läti, Peterburi ümbruse ja Lõuna-Soomega tuleks välja mõelda, kuidas luua paremaid erinevate tehnoloogialaseid ja tööstusliku koostöö klastreid.

Mul on mulje, et Norma on praeguseks veidi üksi jäänud. Keskkond, kus ei ole teisi tööstuslikke tootjaid, on sundinud Normat arendama mitmekülgset kompetentsi ja tehnoloogiaid iseenda katuse all. Selle tulemusena on neil küllaltki unikaalne konkurentsieelis.

Aga ma näen ka takistusi selles, et Norma peab minema Rootsi ja Saksamaale, et leida spetsialiseeritud allhankijaid. Norma vajaks enda kõrvale teisi tööstussektori ettevõtteid, olgu need siis spetsiifiliselt autotööstusest või materjalitööstusest, nagu plasti- või metallitööstus. Küsimus on inimeste julgustamises tulla kokku ja luua koostöövõrgustikke.

Dagens Industri kirjutas hiljuti, et järgmise kümnendiga kaotab autotööstus Rootsis 50 000 töökohta Aasiale. Kuidas see teid mõjutab? See on reaalsus, et paljud komponentide tootjad Rootsis, Prantsusmaal ja Saksamaal kaotavad oma konkurentsivõimet hinnas.

Toimumas on suur restruktureerimine ja meie investeering Eestisse peegeldab seda. Palju seda tööd, mis nüüd tehakse Normas, tehti varem Rootsi, Prantsuse ja Saksamaa tootjate poolt.

Millised on Norma Tallinna börsilt äraviimise plussid ja miinused? Plussiks on see, et erinevate aktsionärigruppide vaheliste suhete haldamine on börsifirma puhul keerukas. Juhatus pidi koostama raporteid ning tegelema samal ajal ka kõigi börsiga seotud formaalsustega. Ja seejärel tuli majandustulemused konsolideerida omakorda Autolivi andmetesse, kuna meil oli enamusosalus.

See muutus eriti keeruliseks siis, kui me vaatasime tulevikku ja mõtlesime, kuidas viia läbi Norma strateegilist muutust. Ja me arvasime, et kõige parem on, kui võtame kogu sellest pöördest tuleneva riski enda peale.

Pikemas perspektiivis on kasulikum olla 100%-line omanik edukas ettevõttes, kui omada poolt ühisettevõttest, mis ei ole nii edukas.

Miinuseks on see, et kohalikul turul on Norma nüüd võib-olla vähem tuntud.

Tallinna börsil olles ei olnud te just kõige heldemad dividendide jagajad. Kui ma õigesti mäletan, jagasime keskeltläbi kolmandiku kuni poole aastakasumist dividendidena välja. Investorid sooviksid alati muidugi rohkem, kas pole?

Kuid me nägime, et meid ootas ees palju olulisi investeeringuid. Kui annad ära kogu minevikus teenitud kasumi, siis kahandad võimalust ehitada firmale tulevikku. Mina tundsin, et me tegime õigesti.