Eeskuju Eestile

Kuigi protsentuaalselt on Eesti netosissetuleku kasv kiirem (kümne aastaga +309 protsenti võrreldes Luksemburgi 74 protsendiga, on numbriliselt sissetulek vähem kasvanud (Eestis 4987 eurot, kuid Luksemburgis 11 416 eurot). Veebruaris oli Luksemburgi aastane inflatsioon 3,9 protsenti. Tööpuudus on madal. Kui 2009. aastal tegi Luksemburgi majandus läbi 3,7protsendise kukkumise, siis 2010. aasta majanduskasvuks on prognoositud 3,2 protsenti.

Leivanumber. Luksemburgi peamine "maavara" on hästi haritud mitut keelt valdavad inimesed, kes on hõivatud panganduses ja varahalduses. Luksemburg on hästi reguleeritud finantskeskus. Aktsiad ei ole Luksemburgi leivanumber, selleks on fondide administreerimine ja võlakirjad. Luksemburg on maailmas investeerimisfondide keskusena teisel kohal (USA järel).

Rahvusvaheline finantskeskus. Varahaldust toetab tasemel telekommunikatsioon ning suurlinnade lähedus. OECD kirjutas, et Luksemburgi finantskeskus on spetsialiseerunud rahvusvaheliste pankade piiriülese likviidsuse juhtimisele ja varahaldusele. Vaatamata sellele, et kaks piiriülest panka sattusid raskustesse, on üleilmse finantskriisi mõju kardetust väiksem. Samuti võib öelda, et tegu on euroala kõige tähtsama privaatpanganduse keskusega. Ka on riik atraktiivne edasikindlustajatele. Luksemburgi kasutatakse väärtpaberite hoidmiseks ja arveldusteks. Luksemburgis tegutseb 220 panka. Kuigi ka Eestis on mõlgutatud mõtteid, et siia võiks tekkida finantskeskus, ei paista, et selleks midagi ette võetakse. Meil on käputäis suurte turuosadega panku, mis teenivad kohaliku elanikkonna ja ettevõtete teenindamisest, mitte välismaiste kundede teenindamisest. Piiriülene privaatpangandus ja varahaldus nõuavad stabiilsust ja talente.

OECD tõi Luksemburgi puhul välja probleemi, et CO2 emissioonid inimese kohta on kõrgel tasemel. Ei maksa arvata, et luksemburglased liialt autodega ringi sõidavad, pigem on probleem selles, et Luksemburgis on tanklates kütus odavam kui naaberriikides. Seetõttu eelistavad lähedal elavad sakslased, prantslased ja belglased oma autode kütusepaake täita Luksemburgis.

Luksemburgis leidub rauamaaki ja seal sulatatakse terast. Luksemburgi võib pidada maailma suurimaks terasetootjaks, küll selle agaga, et Luksemburgis seda märkimisväärselt ei toodeta, kuid maailma suurim terasetootja ArcelorMittal on registreeritud Luksemburgis.

Kallutatud statistika. Üks põhjus, miks Luksemburgis luuakse nii suurt lisaväärtust inimese kohta on see, et enam kui 40 protsenti palgatöötajatest elab mujal ja käib Luksemburgis tööl. Need töötajad annavad panuse SKPsse ja tööjõuturule, kuid kuna nad ei kuulu elanikkonna hulka, siis ei arvestata nendega SKP inimese kohta arvestuses.

Suurvürstiriigi pindala on 2586,4 ruutkilomeetrit ja seal elab veidi üle poole miljoni elaniku. Luksemburgis käibib euro ning riik on Euroopa Liidu ja NATO liige.