Kuum kaup koolipiim

Kuna riik ja Euroopa Liit toetavad koolipiima 45 eurosendiga liitri kohta, hüvitab kallimalt ostetud piima hinna üldjuhul kohalik omavalitsus. Eestis vahendab või tarnib koolipiima üle 30 firma, kelle hulgas on suur piimatootja ja ka väikseid toitlustus- ja vahendusettevõtteid. Näiteks Tallinnas varustab lasteaedu toiduainetega ja sealhulgas koolipiimaga ligi kümme firmat ja 6-7 firmat tegeleb analoogse tegevusega koolides.

"Me püüame koolipiima müügihinnaga konkurentsis olla, sest muidu kaotame oma kliendid," ütles koolipiima suurim vahendaja, Tallinnas umbes sadat lasteaeda toiduainetega varustava OÜ Tüdrukud omanik ja juht Kaire Ree. "Me ostame Valio Eestist ja Terest piima kokkulepitud hinnaga, müüme piima lasteaedadele odavamalt maha ja ootame kuus kuud PRIA-lt koolipiima toetusraha. Ehk meil on kogu aeg umbes 1,5 miljonit krooni toetusraha kinni."

Kord peal Valio, kord Tere. Ree andmeil müüvad nad lasteaedadesse joogipiima hinnaga 15 eurosenti (2,35 krooni) liiter. Kui siia arvestada juurde eurotoetus 45 senti (7.04), teeb see piimaliitri hinnaks 60 eurosenti (9.39). Ree ei soostunud täpsustama, mis hinnaga ta piimatööstustelt piima ostab.

"Mul on korraga kaks rauda tules - kumb odavamalt pakub, sellelt tellime suurema koguse," seletas Ree. "Praegu tuleb meie kesklattu koolipiima Valio Eestist veidi rohkem kui Terest. Samas, ehkki meie kogused on üsnagi suured, sest me varustame umbes 15 000 last joogipiimaga, annab Valio näiteks jaekettidele piima odavamalt kui meile."

Koolipiim annab tööd, mitte kasumit. OÜ Tüdrukud eelmise aasta käive oli 44,8 miljonit krooni ja kasumit teenis ettevõte 0,3 miljonit krooni. Küsimusele, miks ta üldse koolipiimaga tegeleb, kui see erilist kasumit ei too ja toetusraha tuleb mingi aeg oma taskust kinni maksta, vastas Ree, et tema firma annab tööd ikkagi 26 inimesele.

Valio Eesti müügidirektor Mati Virves ei olnud nõus väitega, et nad müüvad jaekettidele piima odavamalt kui koolidele. "Hind kujuneb mitme teguri koosmõjul, sealhulgas näiteks käibest, sortimendi suurusest ja logistikatingimustest," selgitas Virves. "Selge on aga see, et mida väiksemad on kogused, mida me müüme ühele tellijale, seda suuremad on tarnimisega kaasnevad kulud. Jaeketid ostavad reeglina laia tooteportfelli ja suurtes kogustes." Virvese andmeil tarnib Valio Eesti kokku 97 lasteasutusele keskmiselt 7000 liitrit Valio Alma piima.

Hinnavahe kaks korda. Eestis ei pea keegi arvestust selle üle, millise liitrihinnaga üks või teine kool piima ostab. Kui põllumajandusministeerium palus eelmise aasta lõpus PRIA-l tuua pistelise analüüsi tulemusel välja kõrgemad ja madalamad hinnad, selgus, et vahe on enam kui kaks korda. Näiteks kui Sõmerpalu põhikool maksis vaadeldud perioodil joogipiima liitri eest 5.17 (33 eurosenti), siis Pühajärve põhikool 11.20 (72 eurosenti) ja Luua algkool 11.90 (76 eurosenti).

"Võib-olla tõesti oli ühel kuul nii soodne hind, aga praegu ostame näiteks Tere kilepiima 48 eurosendi (7.51 krooni) eest," rääkis Sõmerpalu põhikooli direktor Kristi Pettai. "Meie kooli kokk teeb ise turu-uuringuid ja otsib soodsamaid kohti, kust piima odavamalt hankida."

Luua põhjendab suurt kulu uue köögiga. Kui kõrgeks võib teenusepakkuja piimaliitri hinna kruvida, näeb Palamuse vallas. Kui Palamuse gümnaasium ja lasteaed maksid valla raamatupidaja Küllu Unti andmeil jaanuaris Tartu hulgimüügifirmale Piima Hulgi piimaliitri eest 58 eurosenti, siis Luua algkooli lastele toitlustusteenust pakkuv Luua Metsanduskooli söökla küsis samast hulgifirmast pärineva piimaliitri eest vallalt 76 eurosenti ehk 18 eurosenti rohkem.

"Meil on moodne köök, kõik puhastusvahendid on hästi kallid, algkooli sööjaid tuleb teenindada ja nende tarbeks eraldi arvepidamist pidada - kõik see on lisatöö ja kulu," põhjendas Luua Metsanduskooli söökla juhataja Virge Mitt, miks Luua algkooli laste koolipiim kallim on. Algkool asub sööklast kilomeeter eemal ja iga päev käib 24 last kaks korda päevas sööklas söömas.

"Kuna Luua algkoolis on võrreldes gümnaasiumiga nii vähe õpilasi, siis summa summarum ei tule vallale kokkuvõttes piimaliitri hind oluliselt kallim," ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel ja lisas, et vahe, mis tekib PRIA toetusest ja tegelikust piima hinnast, maksab vald kinni.

Kuna piimaautomaatide müüja Valio Eesti on monopoolses seisundis ja dikteerib hinda, on näiteks Otepää vald piimahinna kokkuhoiu nimel koolides piimaautomaatide kasutamisest loobunud. Samas on piimaautomaadid teistes koolides koolilaste seas populaarsed.

"Maksime piimaautomaadi piima eest kokku umbes 50 000 krooni aastas rohkem ja see pole vallale mitte väike raha," põhjendas Otepää vallavanem Andres Visnapuu, miks Otepää gümnaasiumis ja põhikoolis enam alates veebruarist piimaautomaate ei kasutata. "Piimaautomaatide paigaldaja ja ainus piimaga varustaja on Valio Eesti ja nemad dikteerivad hinda. Pakipiima tootjate hulgas on konkurents ja seetõttu pakipiimal nii kõrget hinda ei ole."

Otepää valla finantsnõuniku Ülle Veeroja andmeil maksid nad detsembris automaadipiima liitri eest 11 krooni ja 20 senti (71 eurosenti) ja praegu ostavad koolipiima hinnaga 58 eurosenti (9.10) liitri eest.

Valio Eesti müügidirektori Mati Virvese kinnitusel on piima hind ühtne kõikidele koolidele, kes neilt piima otse ostavad. "Suurema osa koolidesse jõudvast piimast moodustab üheliitrine pakipiim ja ligi kolmandiku piimaautomaatide piim," ütles Virves. Praegu on piimaautomaadid üleval üle Eesti 70 koolis.

Esimesed neli piimaautomaati Eestis ostis 2005. aasta alguses Valga linnavalitsus, makstes automaatide eest kokku 100 000 krooni. "Automaadid on väga hästi toiminud ja õpilaste poolt väga hästi vastu võetud," kinnitas Valga linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants.

Valga linnavalitsuse rahandusameti juhataja Imbi Rõivassepa andmeil varieerub piimaliitri hind 46 ja 64 eurosendi vahel. "Meie koolide toitlustajad ütlesid mulle, et pakipiima liitri hind on samas suurusjärgus ja seega erilist vahet siin ei ole," lausus Rõivassepp.

Tallinna linnavalitsuse haridusosakond ostis 2005. aastal 88 piimaautomaati, mis tähendab, et pealinna kõigis 60 üldhariduskoolis on piimaautomaat ja suuremates koolides koguni kaks. Haridusosakonna andmeil oli hanke kogumaksumus 1,3 miljonit krooni ehk ühe automaadi hind tuli ilma käibemaksuta umbes 15 000 krooni (alla 1000 euro).

Tallinna linnavalitsuse haridusosakond kinnitas, et nendeni jõudnud tagasiside kohaselt on koolid ja lapsed piimaautomaatidega rahul.

Riik ei saa koolipiimatoetusega kinni maksta seda, kui keegi tahab koolipiima piltlikult Obinitsa kaudu vedada. Kui piima tarnitakse kooli vahendaja kaudu, kujuneb piima hind juurdehindluse tõttu kõrgemaks.

Praegu on koolipiima toetuse piir 45 eurosenti ja riik on seadnud selle piiri keskmise hinna järgi. Me tõstsime uuel aastal toetust 50 Eesti sendi võrra, sest osa omavalitsusi kurtis, et nad ei tule väiksema toetusega välja.

Euroopa Liidu meetme, koolipiimatoetuse tegelik mõte on soodustada piima tarbimist. Ehk meetme mõte ei ole see, et koolidesse peaks jõudma piim tasuta. Asja mõte on see, et lapsevanem võiks osa piimarahast ikkagi ise kinni maksta. Kuna aga igal riigil on lubatud koolipiimale juurde maksta, siis see on Eesti riigi vastutulek, et riik koolipiima praegusel määral finantseerib.