Logistikas terendadab palgaralli

Artikkel

- Uudised
- Birjo Must
- 21. märts 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistikas terendadab palgaralli
"Praegu on keeruline häid spetsialiste leida, kuna otseselt logistika valdkonnaga seotud inimesi tundub vähe olevat. CV-sid laekub küll, aga ainult kümnest üks tekitab tunde, et äkki on seal midagi taga ka," kurtis Hellmann East Europe OÜ juhatuse esimees Urmas Palk.
Praegu otsitakse ettevõttesse logistik-ekspediitorit, kelle ülesandeks on ekspedeerimisteenuste korraldamine, kliendibaasi haldamine ja koostööpartneritega suhtlemine. "Esialgu proovime leida ühe ning kui kaks või kolm kandidaati osutuvad headeks, siis võtame kohe kõik," rääkis Palk.
Palgi kinnitusel kirjutavad väga paljud kandidaadid, et on näiteks ehitajad olnud ja tahaksid nüüd midagi muud proovida. "Meil pole aga aega kedagi välja õpetada. Inimene peaks tulema ja teadma, mis ta teeb," selgitas ta.
Balbiino ASil esineb sama mure, sest kaubamahud kasvavad ja olemasoleva ressursiga enam hakkama ei saada. Ettevõtte logistikakeskuse juhi Raivo Roolaiu sõnul otsitakse praegu inimesi külmlao juhataja ja logistikakeskuse assistendi ametikohale.
"Ausalt öeldes see lihtne ei ole, kuna üldjuhul on headel meestel alati töö olemas. Kui just häid inimesi koondatud pole, siis ega neid endiselt saadaval ei ole," lausus Roolaid.
CV-Online keskkonnast leiab ka Krimelte OÜ töökuulutuse, kes otsib korraga nii kogemustega tarneahela- kui ka ostujuhti.
Ettevõtte personalidirektor Anu Ind kommenteeris, et Krimelte struktureerib ja korrastab praegu ostuvaldkonda, mistõttu otsitakse nii uuele kui ka olemasolevale ametikohale inimesi. Indi kinnitusel ei ole sobivaid spetsialiste laiemalt kunagi lihtne leida olnud ning ta ei tookski logistikavaldkonda eraldi esile.
Juhtide ootused kõrged. Logistika valdkonna töökuulutustes paistab silma, et kõige tähtsamaks kriteeriumiks peetakse töökogemust. Nõutav on ka vähemalt kahe võõrkeele oskus ja hea organiseerimisvõime. Erialane haridus annab pigem lisaväärtuse ning toetab eelnevat.
"Kõige olulisem nõudmine on töökogemus. Loomulikult peab olema vähemalt keskharidus, kuna vaja on kirju kirjutada ja inimestega suhelda ning ei saa emakeele õpetaja kõrval olla," kommenteeris Palk.
Lisaks erialasele kogemusele ja haridusele soovivad juhid palgata inimesi, kes omavad teadmisi ka ettevõtte tegevusvaldkonnast. Roolaiu hinnangul ongi Balbiinosse raske leida kogemustega inimest, kes oleks toiduainetööstuses olnud. "Kindlasti pean oluliseks ka suutlikkust erinevate olukordadega kohaneda ja oma töövaldkonnas protsesse ringi muuta," lisas Roolaid.
Ind selgitas, et kuna ligi 95% Krimelte toodangust läheb eksporti, tegutsetakse globaalselt ning vajatakse rahvusvahelise kogemuse ja hea keeleoskusega spetsialiste, kellel oleksid ka tööks vajalikud erialateadmised. "Meie ootused ning vajadused on päris parajaks pähkliks, mistõttu hea erialaspetsialist omas valdkonnas ei pruugi olla piisavalt hea meie jaoks," rääkis Ind.
Vajadus sinikraede järele kasvab. Palgi kinnitusel napib logistika valdkonnas praegu ikkagi töökorraldajaid või ekspediitoreid. "Iga firma nimetab neid isemoodi, kuid peame silmas neid, kes suhtlevad kliendi ja vedajatega ning koostavad ja kontrollivad arveid," selgitas Palk.
Tulevased värbamisplaanid sõltuvad Palgi sõnul sellest, kuidas äri läheb. "Kuna meie firma alustas masu ajal, siis siiamaani töömaht järjest kasvab. Töökäsi napib ja kui nii edasi läheb, siis loomulikult otsime juurde."
Roolaid märkis samuti, et uute töötajate vajadus sõltub ka väga palju n-ö tarbijakäitumisest ehk kuidas kaubamahud muutuvad. "Kui ikka inimesed rohkem ostavad ja maht kasvab, siis ega lõputult ei saa seda inimeste arvelt teha ja tuleb ka lisainimesi juurde võtta," rääkis Roolaid.
Kindlasti on meil sel juhul tarvis komplekteerijaid, peamiselt siis sinikraesid, lisas ta.
Spetsialistide nappuses peavad ettevõtjad kas latti allapoole laskma või rohkem tähelepanu pöörama sisekoolitustele, rääkis Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni aseesimees Risto Merisalu.
"Tegelikult on spetsialistide nappuse probleem kogu aeg üleval olnud ja ega siin midagi uut ei ole," ütles Merisalu.
Merisalu tõdes, et juurde neid ka väga palju ei teki. Tema sõnul on Eestis kaks õppeasutust, kes selle ala haridust küll nime poolest pakuvad.
"Kui nüüd aga rääkida veokorraldusettevõtetes klienditeenindajates, veokorraldajatest või laospetsialistidest, siis seal jääb natuke puudu sellest n-ö erialaspetsiifikast. Kui inimene tuleb koolist, on tal küll üldised teadmised logistikast olemas, kuid praktiline kogemus veidi kehva," lausus Merisalu lisades, et siinkohal ongi tööandjal oma roll täita.
Merisalu sõnul ei saa nõustuda sellega, et ettevõtetel pole aega inimesi välja koolitada. Kui on soov häid töötajaid saada, tuleb neid järjepidevalt ka koolitada, sõnas ta.
Ilmselt on tööandjatel edaspidi Merisalu hinnangul töötajate leidmisel tarvis latti veidi allapoole lasta ning lisaks ise panustada sisekoolitustele.
Merisalu lisas, et mõnel määral on ettevõtetevaheline konkureerimine töötajate pärast kogu aeg toimunud. Ka üleostmist toimub pidevalt, see ei ole midagi uut. "Kui nõudlus suureneb, siis tekib paratamatult kiusatus tasustada veidi rohkem ja meelitada töötajaid üle," selgitas ta olukorra tagajärgi.
Konteinerveod on Eesti logistikas väheseid erandeid, kus vaba konkurents ei toimi. Praegu on võimalus meritsi konteinereid tuua ja laevadele laadida vaid ühe firma kaudu.
Terminali võimsusest on praegu hõlmatud vaid kolmandik. Senist kasvudünaamikat analüüsides läheb veel aastaid, enne kui õnnestuks saavutada projektvõimsus. Aga naaberriigid liiguvad sel ajal vuhinal veelgi kaugemale.
Nii näiteks on klientide sõnul konteinerite käitlemise hind Muugal lähimate alternatiividega, näiteks Riiaga, võrreldes arusaamatult kõrge ja seetõttu kliendile sageli vastuvõetamatu.
Ka teenuse kvaliteeti ja logistilist korraldust hindavad ettevõtted ja kliendid tihti erinevalt. Juhtub sedagi, et võimalikud kliendid jäävad teenindamata subjektiivsetel põhjustel.
Teiste logistika- ja transiidiettevõtete kogemusel on selge: konteinerimajandust aitab Eestis käima tõmmata terve konkurents. Arvestades, et Tallinna Sadamal on valminud taristu uue konteineriterminali rajamiseks ning rahvusvaheline konkurss tõi kohale ka uusi võimalikke firmasid, on igal juhul mõttekas katsetada.
Konkurentsi pole mõtet peljata ja seda eos välistada. Küll aeg näitab, kes suudab oma teenust paremini korraldada ja soodsama hinnaga müüa. Senisest oluliselt kiiremini hakkab arenema nii vana turulolija kui ka tema potentsiaalne uus võistleja. Lisanduvad töökohad seotud ettevõtlusvaldkondades toovad riigile sisse nii maksude kui ka dividendide näol. Ja terminaliomanikud on kasumi suurendamiseks ja hoidmiseks sunnitud pingutama.
Praegu on logistika valdkonda raske spetsialiste leida. Just seetõttu, et inimestel puudub selline ettevalmistus nagu meie vajaksime. Samuti tekib probleeme pealehakkamisega, et kui ettevalmistust ei ole, siis oleks motiveeritud õppima ning töötama.
Meie juures on eelnev töökogemus tähtsam ning üldjoontes peamegi seda olulisemaks kui haridust. Me ei ole eraldi kriteeriumiks seadnud, et peaks olema kõrgharidus logistika valdkonnas. Samas hea, kui see on.
Kui vaadata seda nii-öelda masu-eelset aega, siis oli spetsialistide leidmine isegi veelgi keerulisem. Nüüd on veidi lihtsamaks läinud, kuid üldiselt on ikka raske. See, et tööpuudus on üleval, ei aita minu arvates küll ühegi nurga pealt.
Tänasel päeval otsime aktiivselt kullereid.
Andmebaasi statistika ja kandideerijate arvu põhjal võib öelda, et probleem ei ole praegu nii aktuaalne. CVde andmebaasis on kategoorias Transport ja Logistika praegu 40 213 CVd, neist aktiivsed 18 582, ning tööpakkumisi valdkonnas 148. Tööpakkuja leiab töötaja, kuid paljuski sõltub konkreetse firma pakkumisest.
Tööotsijad on muutunud julgemaks ning soovivad palka ning töötingimusi vastavalt oma kvalifikatsioonile. Töömahtude suurenemine ja tööjõu raskendatud leidmine viib palkade tõusuni ja töötajate n-ö üleostmiseni.
Üldjuhul on personaliotsing ajaliselt pikk, tülikas ja kulutustega protsess. Tarvis on kasutada palju erinevaid kanaleid ja näha palju vaeva, et leida üles just need õiged inimesed.
Hetkel kuum