Täna võib selguda Eesti osa euroala kriisifondis

Euroala rahandusministritele on tänane kohtumine juba kolmas kord arutada, kuidas rahastada 500 miljardi euro suuruse mahuga Euroopa Stabiilsuse Mehhanismi (ESM), millest saab 2013. aastast euroala püsiv kriisihaldusmehhanism praeguse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) asemel.

Lahtised on alles nii fondi struktuur ehk kui suure osa moodustavad riiklikud garantiid, nõudmiseni kapital ja reaalselt sisse makstud raha, samuti iga konkreetse liikmesriigi osa koorma kandmisel.

Algselt pakutud valem, mis võtab aluseks nii elanike arvu kui SKP suuruse (nn Euroopa Keskpanga kapitali võti) tähendab, et väikeriik Malta peab fondi panustama 7% SKPst, samas kui kõige suurema maksevõimega Saksamaa jaoks oleks osakaal 5%, kirjutas Wall Street Journal. Slovakkia panus oleks Luksemburgiga võrreldes kaks korda suurem. Eesti jaoks on kaalul, kas osakaal saab olema alla või üle 10% SKPst, ütles Jürgen Ligi läinud nädalal pärast euroala rahandusministrite kohtumist.

Mida siis Eesti taotleb? Eesti taotleb ESMi kapitalis ja tagatistes osalemise koormuse majanduslikult põhjendatud jaotust, mis tähendab, et protsendina SKPsse ei tohiks euroala riikide vahelised erinevused olla märkimisväärsed, selgitas rahandusministeerium. Koormus peaks olema proportsionaalne ning mitte regressiivne (st vaesemad maksavad rohkem – sellise anomaalia põhjustaks oleks Euroopa Keskpanga kapitali võtme kasutamine).

Nii EFSFi kui ESMi peavad osalevad riigid tegema sissemakseid ning andma lubaduse, et vajadusel makstakse täiendavat kapitali juurde (n-ö nõudmiseni kapital). EFSFis on sissemakstud ja nõudmiseni kapitali osakaal kogumahuga võrreldes väikesed ning laenuvõime (kokku 440 mld eurot) on tagatud liikmesriikide antud garantiidega. ESMi puhul on kõne all tegelik laenuvõime 500 mld eurot, mis tagatakse sissemakstava kapitali ja nõudmisena kapitaliga ning vajadusel garantiidega. Aastast 2013 on EFSFi kohustused n-ö ESMi sees – st kogulahendus ei ületa tegeliku laenuvõimena 500 mld eurot.

Konkreetsed numbrid lepitakse loodetavasti kokku selle nädala neljapäeval ja reedel Brüsselis toimuval ELi ülemkogul.

Eesti ei ole veel EFSFi liige. Eesti hakkab menetlema oma liitumist pärast EFSFi ja ESMi elementide lõplikku kokkuleppimist ülemkogul.

Mõlemasse organisatsiooni tuleb teha sissemakse, mis on võrreldes garantiikoormuse mahuga väike. Sissemakse, nõudmiseni kapitali ja garantiide vahekord ning absoluutsummad on läbirääkimisel. Eesti defitsiiti otseselt sissemakse ei mõjuta, sest toimub ühe vara väärtuse vähenemine ning samas suurusjärgus teise vara (osalus EFSFs/ ESMs) soetamine. 

Millal siis kohutused n-ö materialiseeruvad? Esialgne sissemakse tuleb kohe teha. Nõudmiseni kapital tuleb sisse maksta, kui risk, et mõni riik ei suuda oma kohutustega toime tulla, on muutunud ilmseks. Garantii muutub aktuaalseks, kui kahju on tekkinud. 

Esialgse sissemakse suuruseks ESMi pakkus Belgia rahandusminister Didier Reynders läinud nädalal lõpul välja 18 miljardit eurot. Mitmed teised riigid on aga nimetanud oluliselt suuremaid summasid, kirjutas WSJ. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble nimetas ühes intervjuus näiteks 80 miljardit eurot.