Euroliit tahaks kriisile punkti panna

2009. aasta sügisest, mil Kreeka ootamatult suur eelarvedefitsiit euroala kriisivankri veerema lükkas, on Euroopa riikidel tulnud korraga nii jooksu pealt tuld kustutada, et rahustada paanikasse sattunud finantsturge, kui ka teha plaane pikemas perspektiivis, et edaspidi taolised kriisid ei korduks. Homme algaval Ülemkogul peaks euroala remont ja kriisi terviklahendus finaali jõudma.

Lahendus on paras kirju rägastik erinevaid algatusi, pakette, suuniseid ja meetmeid, millesse on vahelduva eduga panuse andnud nii Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu juhi Herman van Rompuy juhitud töögrupp, Saksamaa ja Prantsusmaa tandem, liikmesriigid kui ka liikmesriikide sisepoliitika ja valimistsüklid.

Ent ikka väidab Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, et euroala reformidega pole mindud piisavalt kaugele - ikka on poliitikutel liiga palju sõnaõigust euroalal range distsipliini jõustamisel ning toetutakse liiga palju keskpanga erakorralisele kriisiabile.

Ikka püsivad Kreeka ja Iirimaa intressimäärad talumatult kõrgel ja kerkisid eile taas, sest nende riikide võlaprobleemidele pole usutavat lahendust. Järjest suurem on tõenäosus, et juba lähipäevil võib kriisiabi paluda järgmine euroala riik Portugal, kus käärivad sisepoliitilised pinged võivad viia valitsuse tagasiastumiseni.

Selget lahendust ei paista ka Euroopa pankade probleemidele - käimasolevad uued koormustestid on taas hinnatud liiga leebeks.

Hoopis omaette küsimus on, kui kaua jaksavad iirlased või kreeklased taluda säästukuuri ja majanduslangust, kui süveneb veendumus, et sellest võidavad vaid buumiajal liiga kergekäeliselt raha välja laenanud pangad. Sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa pangad. Mõlema riigi valitsusjuhid püüavad survestada Iirimaad loobuma olulisimast konkurentsieelisest - madalast ettevõtte tulumaksust -, et saada leevendust ELilt ja IMFilt saadud abilaenu tingimustes.

Soomest on ootamatult saanud probleemitekitaja. Pinged käärivad juba ka euroala kõige tugevamates riikides, mille õlule on langenud hädaliste väljaaitamise põhiraskus. Lisaks Saksamaale, kus kantsler Angela Merkeli partei on saanud valusa kaotuse mitmel kohalikel valimistel, on eurovastasus jõudsal tõusul Soomes. Populistlik Põlissoomlaste partei, mis taunib Soome osaluse suurendamist euroala abipakettides, on tõusnud lähenevate valimiste eel arvamusküsitlustes Koonderakonna järel teisele kohale. Nii on euroala musterriigist saanud ootamatult pidur võlakriisi lahenduste kõnelustes. Eelkõige selles osas, mis puudutab euroala ajutise kriisifondi (EFSF) tegeliku laenuvõime suurendamist, kus Soome on keeldunud omapoolsete garantiide suurendamisest.

Nii võivad poliitilistest pingetest saada järgmised karid, mis paberil ilmet võtva strateegia tõsiselt proovile panevad.

"Jälgige ratifitseerimisprotsessi riikide tasemel," ütles Deutsche Banki analüütik Gilles Moec. "Soomes võib poliitiline tagasilöök olla veel vaat et kõige vihasem."