Jaapani õnnetust Eestis juhtuda ei saaks

"Minul küll ei tekkinud pärast Jaapani õnnetust arvamust, nagu tuumaenergeetika oleks ohtlik," märkis ta.

Tuumaohutuse konverentsil kurioosne ajastus. See oli ehk saatuse iroonia, et eelmisel nädalal, mil Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaama töötajad proovisid jaama reaktoreid igal viisil kontrolli alla saada, toimus Ameerikas ülemaailmne tuumaohutuse konverents.

Seal viibis ka Kööp. "Jutuajamised olid väga üheteemalised. Arutati, kas jaapanlased tegid kõik õigesti ja näiteks seismilisi piirkondi puudutavate ettekannete saal oli erinevalt varasematest aastatest rahvast täis," meenutas Kööp. "Kõik said aru, et nüüd tuleb oma õnnetuste tekkimise eeldused üle vaadata."

Eesti tuumajaam tuleks teist tüüpi. Kööp rõhutas, et Jaapani puhul on tegemist vana tehnoloogiaga, mida enam ei kasutata ning mida ei kasutataks ka Eestisse tuumajaama ehitamisel. Fukushimas on keevveereaktor, see tähendab, et reaktori kütusevardaid jahutavat vett ajavad ringi elektripumbad. Tänapäevastes reaktorites tagatakse veeringlus aga nn passiivsete süsteemidega ehk loodusliku gravitatsioonijõuga.

Kuna Eesti on väike riik, siis sobiks Kööbi arvates siia väiksem nn mooduljaam, mille võimsus ja seega ka riskid on väiksemad. "Samas on igal väiksel riigil oma tuumajaama omada raske ja kulukas. Leedu tuumajaamaga liitumine oleks selles mõttes positiivne lahendus, et seal on olemas nii asukoht kui ka seadused. Teisest küljest ei ole siis see päris meie oma ja me oleme seal ainult kliendid," arutles Kööp.

Jaapanist rääkides ütles aga Kööp, et praegusest suurest õnnetusest võib veel kujuneda edulugu. "Kui Jaapanis suudetakse tagada reaktorite jahutus uuesti, siis see õnnetus on hoolimata kõigest success story. Sest see tähendab, et isegi kui kõik läheb kõige hullemini, suudetakse tagada, et ei toimu radioaktiivsete osakeste suurt leket."