Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mitmekordse hinnaga koolipiim

    Koolipiim võib laste ja õpilaste söögilauale jõuda mitmekordse hinnavahega – kõik sõltub sellest, kas õppeasutus või kohalik omavalitsus on piima hankimiseks otsinud ise soodsamaid võimalusi või kasutatakse vahendaja abi.

    Kuna riik ja Euroopa Liit toetavad koolipiima 45 eurosendiga liitri kohta, hüvitab kallimalt ostetud piima hinna üldjuhul kohalik omavalitsus. Eestis tegeleb koolipiima vahendamise või tarnimisega üle 30 firma, kelle hulgas on suur piimatootja ja ka väikseid toitlustus- ja vahendusettevõtteid. Näiteks Tallinnas varustab lasteaedu toiduainetega ja sealhulgas koolipiimaga ligi kümme firmat ja 6-7 firmat tegeleb analoogse tegevusega koolides.
    "Me püüame koolipiima müügihinnaga konkurentsis olla, sest muidu kaotame oma kliendid ära,“ ütles koolipiima suurim vahendaja, Tallinnas umbes sada lasteaeda toiduainetega varustava OÜ Tüdrukud omanik ja juht Kaire Ree. „Me ostame Valio Eestist ja Terest piima vastavalt kokkulepitud hinnale, müüme piima lasteaedadele odavamalt maha ja ootame kuus kuud PRIA-lt koolipiima toetusraha. Ehk meil on kogu aeg umbes 1,5 miljonit krooni toetusraha kinni.“
    Ree andmeil müüvad nad lasteaedadesse joogipiima hinnaga 15 eurosenti (2.35 krooni) liiter. Kui siia arvestada juurde eurotoetus 45 senti (7.04), teeb see piimaliitri hinnaks 60 eurosenti (9.39). Samas ei soostunud Ree täpsustama, mis hinnaga ta piimatööstustelt piima ostab.
    „Mul on korraga kaks rauda tules – kumb odavamalt pakub, sellelt tellime suurema koguse,“ seletas Ree. „Praegu tuleb meie kesklattu koolipiima Valio Eestist veidi rohkem kui Terest. Samas, ehkki meie kogused on üsnagi suured, sest me varustame umbes 15 000 last joogipiimaga, annab Valio näiteks jaekettidele piima odavamalt kui meile.“
    OÜ Tüdrukud eelmise aasta käive oli 44,8 miljonit krooni ja kasumit teenis ettevõte 0,3 miljonit krooni. Küsimusele, miks ta üldse koolipiimaga tegeleb, kui see erilist kasumit ei too ja toetusraha tuleb mingi aeg oma taskust kinni maksta, vastas Ree, et tema firma annab tööd ikkagi 26 inimesele.
    ASi Valio Eesti müügidirektor Mati Virves ei olnud nõus väitega, et nad müüvad jaekettidele piima odavamalt kui koolidele. „Konkreetsed hinnad lepitakse kokku iga kliendiga iseseisvalt ja hind kujuneb reeglina mitme teguri koosmõjul, sealhulgas näiteks käibest, sortimendi suurusest ja logistika tingimustest,“ selgitas Virves. „Selge on aga see, et mida väiksemad on kogused, mida me müüme ühele tellijale, seda suuremad on tarnimisega kaasnevad kulud. Jaeketid ostavad reeglina laia tooteportfelli ja suurtes kogustes.“
    Virvese andmeil tarnib Valio Eesti kokku 97 lasteasutusele keskmiselt 7000 liitrit Valio Alma piima.
    Eestis ei pea keegi arvestust selle üle, millise liitrihinnaga üks või teine kool piima ostab. Kui põllumajandusministeerium palus eelmise aasta lõpus PRIA-l tuua pistelise analüüsi tulemusel välja kõrgemad ja madalamad hinnad, selgus, et vahe on enam kui kaks korda. Näiteks kui Sõmerpalu põhikool maksis vaadeldud perioodil joogipiima liitri eest 5.17 (33 eurosenti), siis Pühajärve põhikool 11.20 (72 eurosenti) ja Luua algkool 11.90 (76 eurosenti).
    „Võib-olla tõesti oli üks kuu nii soodne hind, aga praegu ostame näiteks Tere kilepiima 48 eurosendi (7.51 krooni) eest,“ rääkis Sõmerpalu põhikooli direktor Kristi Pettai. „Meie kooli kokk teeb ise turu-uuringuid ja otsib soodsamaid kohti, kust piima odavamalt hankida.“
    Kuivõrd kõrgeks võib teenusepakkuja piimaliitri hinna kruvida, näitab olukord Palamuse vallas. Kui Palamuse gümnaasium ja lasteaed maksid valla raamatupidaja Küllu Unti andmeil jaanuaris Tartu hulgimüügifirmale OÜle Piima Hulgi piimaliitri eest 58 eurosenti (9.08 krooni), siis Luua algkooli lastele toitlustusteenust pakkuv Luua Metsanduskooli söökla küsis samast hulgifirmast pärineva piimaliitri eest vallalt 76 eurosenti (11.90 krooni) ehk 18 eurosenti rohkem.
    „Meil on moodne köök, kõik puhastusvahendid on hästi kallid, algkooli sööjaid tuleb teenindada ja nende tarbeks eraldi arvepidamist pidada – kõik see on lisatöö ja kulu,“ põhjendas Luua Metsanduskooli söökla juhataja Virge Mitt, miks Luua algkooli laste koolipiim kallim on. Algkool asub sööklast kilomeeter eemal ja iga päev käib 24 last kaks korda päevas sööklas söömas.
    „Kuna Luua algkoolis on võrreldes gümnaasiumiga nii vähe õpilasi, siis summa summarum ei tule vallale kokkuvõttes piimaliitri hind oluliselt kallim,“ ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel ja lisas, et vahe, mis tekib PRIA toetusest ja tegelikust piima hinnas, maksab vald kinni.
    Kommentaar
    Andres Oopkaup, põllumajandusministeeriumi asekantsler
    Riik ei saa koolipiimatoetusega kinni maksta seda, kui keegi tahab koolipiima piltlikult Obinitsa kaudu vedada. Kui piima tarnitakse kooli läbi vahendaja, kujuneb piimahind juurdehindluse tõttu kallimaks.Praegu on koolipiima toetuse piir 45 eurosenti ja riik on seadnud selle piiri keskmise hinna järgi. Me tõstsime uuest aastast toetust 50 Eesti sendi võrra, sest osa omavalitsusi kurtis, et nad ei tule väiksema toetusega välja.Euroopa Liidu meetme, koolipiimatoetuse tegelik mõte on soodustada piima tarbimist ning kaasfinantseerida seda. Ehk meetme mõte ei ole see, et koolidesse peaks jõudma piim tasuta. Asja mõte on see, et lapsevanem võiks osa piimarahast ikkagi ise kinni maksta. Kuna aga igal riigil on lubatud koolipiimale juurde maksta, siis see on Eesti riigi vastutulek, et riik koolipiima praegusel määral finantseerib.
    Tasub teada
    • PRIA andmeil oli selle aasta veebruari seisuga koolipiima heakskiidetud taotlejaid kokku 562, mis esindasid kokku 997 laste- ja õppeasutust.• Koolipiimaprogramm hõlmab Eestis umbes 208 000 last/õpilast.• Eelmisel aastal toetas riik koolipiima ostmist 23 eurosenti liitri kohta (3.60 krooni). Alates sellest aastast maksab riik koolipiimatoodetele lisatoetust 26 eurosenti (4.07 krooni) liitri kohta ja 25 eurosenti (3.91 krooni) kilogrammi kohta. Koos ELi toetusega makstakse koolipiimatoetust praegu kokku 45 eurosenti (7.04) liitri kohta ja 43 eurosenti (6,73 krooni) kilogrammi kohta.
    Koolipiimatoetuse suuremad saajad (eurodes, ajavahemikul 1.09.10-31.10.10)
    1. OÜ Tüdrukud (Harjumaa) 37 367.602. AS Valio Eesti (Harjumaa) 31 075.383. AS Fazer Food Services (Harjumaa) 25 659.104. AS Mann Grupp (Ida-Virumaa) 12 707.905. OÜ Orfeum (Harjumaa) 5310.406. RK Teeninduse OÜ (Harjumaa) 5235.007. OÜ Narva Tes Plus (Ida-Virumaa) 3272.948. Sillamäe linnavalitsus (Ida-Virumaa) 2875.329. OÜ Vismet (Viljandimaa) 2861.3810. OÜ Maarja Viljandi (Viljandimaa) 2437.7011. Keila Hariduse SA (Harjumaa) 2435.6012. Viljandi linnavalitsus (Viljandimaa) 2287.7413. Jüri Gümnaasium (Harjumaa) 1935.8314. Järva Tarbijate Ühistu (Järvamaa) 1805.7415. Kuressaare Ametikool (Saaremaa) 1591.7716. Suure-Jaani vallavalitsus (Viljandimaa) 1470.1417. SA SÜG (Saaremaa) 1464.4018. Kadrina vallavalitsus (Lääne-Virumaa) 1461.3619. Nõo vallavalitsus (Tartumaa) 1415.3020. Paide linnavalitsus (Järvamaa) 1325.90
     
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.