Puiduäri muutub üleilmseks

Hiina kiiresti arenev majandus, mis on valmistanud peavalu paljudele traditsioonilistele tööstustele, on hakanud tootja ja tarbijana avaldama mõju ka puidu- ja paberitööstusele.

Ajalooliselt on puidu- ja paberitööstus olnud regionaalne äri, kuid arenevate turgude kasvav mõju selles valdkonnas hakkab lähiajal oluliselt mõjutama puidu- ja paberitööstuse äritavasid.

Muutunud turuolukorras peavad ajaloolised Euroopa ja Ameerika puidufirmad hakkama õppima edukalt konkureerima riiklikus omandis olevate "põhjatute rahataskutega" arenevate turgude ettevõtetega, kes saavad opereerida väiksema kulubaasiga, aga laienevad aina rohkem rahvusvaheliseks.

Praegu on Hiina suurenenud nõudlusest kasu lõiganud peamiselt Ladina-Ameerika riigid: müük muudkui kasvab, kogu tootmisvõimsus on hõivatud, planeeritakse mahukaid investeeringuid. Võrreldes meie põhjamaise kliimaga on sealsel regioonil selge eelis - kiiresti kasvav eukalüpt. Selle nähtuse saab defineerida uue globaalse trendina - kuidas ühe regiooni tootmisvõimsusega rahuldada mõne teise piirkonna nõudlust ja vastupidi.

Globaalne nõudlus paberi järele kasvab. Keerulist 2009. aastat arvestades paistab Euroopa puidu- ja paberitööstuse 9 protsendi suurune kasv 2010. aastal julgustav. Kuigi valdav osa sellest kasvust saavutati tänu tugevale kolmandale kvartalile, siis oodatav mõneprotsendiline elavnemine elamuehituses 2011. aastal lubab puidutööstusele kasvuvõimalusi ka tulevikus.

2007. aasta rekordtulemusteni on siiski veel pikk tee ning mõnes väga spetsiifilises segmendis on levinud ka kartused, et nõudlus ei pruugi enam kunagi endisele tasemele küündida.

Paberitööstusele avaldab ühelt poolt mõju elektroonilise meedia võidukäik, teiselt poolt tasakaalustab seda arenevate riikide suurenev nõudlus. Näiteks ainuüksi Hiinas peaks sisenõudluse tulemusena paberitoodete nõudlus aastaks 2021 võrreldes praeguse tasemega suurenema umbes kolm korda.

Biokütuste võidukäik Euroopas hoogustub. Kuna hinnatase on muutunud soodsamaks, loob see head eeldused ettevõtete kasumlikkuse suurenemiseks ning rahastamisvõimaluste paranemiseks. Siiski, tuginedes üksnes mõnevõrra paranenud hinnatasemele ja kasvanud nõudlusele, ei ole omaniku jaoks suuri kasumeid põhjust loota. Pigem peitub kasumlikkuse võti targas tegutsemises.

Kaugemas perspektiivis mõjub kogu tööstusharule elavdavalt Euroopa Liidu otsus biokütuse osakaalu suurendamise kohta 10 protsendini aastaks 2020 ja 25 protsendini aastaks 2030.

See loob oluliselt laiema kasutuspotentsiaali puidusektori tootmisjäätmete tulusaks ärakasutamiseks, sh kõige erinevamates koostöövormides. Näitena tasub mainida Soomes Neste ja Stora Enso koostööd biokütuse valdkonnas ühisettevõte NSE Biofuel näol.

Teine kaugemas perspektiivis oluline väljakutse on murda Hiina ja Ladina-Ameerika turgudel kultuurilisest eripärast tulenevaid hoiakuid. Traditsiooniliselt ei ole puit kunagi sealsetes ühiskondades kõige populaarsem ehitusmaterjal olnud. Kui seda suhtumist õnnestub muuta, siis osutuvad kasvumäärad arenevatel turgudel võrreldes praeguse olukorraga märkimisväärselt suuremaks.

Tootmisvõimsust jääb puidusektoris üle. Kui Eestis on viimaste aastate jooksul mitu puidutööstusettevõtet uksed pidanud sulgema, siis tegelikult on selle näol tegemist hoopis laialdasema globaalse probleemiga - tootmisvõimsuse ülejääk.

Liigne tootmisvõimsus on oht, millega tuleb ka lähitulevikus silmitsi seista, v.a Ladina-Ameerikas, kus tootmisvõimsusest puudus on. Võib ette näha, et tootmisvõimsuse ülejääk koos karmistuva konkurentsiga toob kaasa Vana Maailma ettevõtete konsolideerumise.

Suur väljakutse on ka andekate, haritud ja innovatiivsete inimeste meelitamine puidutööstusesse.

Autor: Erki Usin