Preatoni uus kaubakeskus

Kadrin Karner, Alyona Stadnik 23. märts 2011, 07:12

Soome Cityconile 105 mln euroga Kristiine keskuse müünud Ernesto Preatoni Pro Kapital ehitab uue kaubanduskeskuse Tallinnasse Peterburi teele.

Uus kaubanduskeskus tõstab konkurentsivõimet ning üks Tallinna räämas kant saab jälle väga kenasti korda tehtud, nentis Viru Keskuse suuromanik Indrek Toome.

Juba aastaid on räägitud sellest, et Pro Kapital plaanib ehitada uut kaubanduskeskust, mis paikneks täpselt Ülemiste ja Sikupilli kaubanduskeskuste vahel. Nüüd on keskus planeerimisfaasis ja peaks valmima paari aasta pärast.
„Pärast müügitehingut Cityconiga on Eestis plaanitud jätkata Tondi kvartali uute etappidega, Kalaranna kinnistu detailplaneeringuga ja alustada täiesti uue kaubanduskeskuse rajamist,“ kinnitas Pro Kapitali juhatuse liige Ervin Nurmela.

Nurmela täpsustas, et uut keskust kavandatakse Peterburi teele Pro Kapitali tütarettevõttele AS Tallinna Moekombinaat (endine lihakombinaadi kinnistu - toim.) kuuluvale kinnistule. „Tegemist meie hinnangul väga perspektiivika asukohaga, juba on alustatud Ülemiste liiklussõlme ehitusega, mis on tulevikus Tallinna üheks tähtsamaks tuiksooneks,“ kommenteeris Nurmela.

Metro Capital Managementi AS (MCM) juhatuse liikme Sulo Niguli sõnul on praegu õige aeg investeerimiseks. „Kui rajada kaubanduskeskust, siis tuleks võrrelda statistikat mõne teise lähiriigiga, vaadata, mis seal linnades ja kui palju on kaubanduspinda ühe elaniku kohta võrreldavates linnades on,“ märkis Nigul.

Nigul sõnas, et tema eelistab kaubanduskeskusi, mis jäävad koju minnes paremale poole teed võrreldes nendega, kus peaks tegema mitu manöövrit. „Kui uut kaubanduskeskust kavandatakse tee paremasse äärde, linnast välja sõites, siis see on hea ja mõttekas koht,“ lausus Nigul.

Ülemiste on skeptiline. „Fakt on see, et Tallinnas on kaubanduspind ühe elaniku kohta juba üle Euroopa keskmise ja kui siia juurde panna fakt, et Eesti elanike ostujõud on suhteliselt tagasihoidlik võrreldes Euroopa keskmisega, siis kaine mõistus ütleb, et ei ole küll võimalik siia juurde ehitada 30 000 ruutmeetrit kaubanduspinda, kust saaks ka omanikule sissetulekut,“ lausus Ülemiste Keskuse tegevdirektor Guido Pärnits.

„Eks me kõik mõtleme ikka sellele, et Eesti areneb, kogu maailma majandus areneb, inimestel tekib rohkem raha ja selleks on vaja kohti, kus seda kulutada, miks need ei võiks olla kaubanduse lisaruutmeetrid,“ rääkis Pärnits.

Pro Kapitali juhatuse liikme Ervin Nurmela sõnul on hetkel Pro Kapital uue keskusega projekteerimise faasis, et taotleda ehitusluba. „Sellise suurusega keskuse ehitamine võtab pärast ehitusloa saamist aega ca 2 aastat. Töö selle nimel käib,“ täpsustas Nurmela.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees Peep Soomani sõnul on küsimus selles, kuidas uut kaubanduskeskust täidetakse, milliste üürnikega. „Täna on kõige suurem probleem kaubanduskeskustel see, et kõik keskused on just kui koopiamasinast läbi lastud. Ainult toidupoed on erinevad,“ rääkis Sooman.
Sooman märkis, et kui suudetakse luua sellise kontseptsiooniga keskus, mille sarnast turul ei ole, on ta elujõuline.

„Unustame need südalinna keskused ära. Vaadates äärelinna kaubanduskeskusi, siis nad ajavad tikutulega taga, et saada endale rentnike, kes annaksid vürtsi juurde,“ lausus Sooman.

„Usume, et suudame meie uue kkaubanduskeskusega viia inimeste arusaama Eesti kaubanduskeskustest täiesti uuele tasemele,“ nentis Ervin Nurmela.

„Kui Pro Kapital paneb millegagi mööda ja ehitatakse kaubanduskeskus, mis läheb kalliks maksma, siis tema riskib, mitte tallinlane. Aga kui ta tahab seda teha, siis andku tuld,“ sõnas Indrek Toome.

Toome märkis, et isegi siis kui Pro Kapitalil see ei õnnestu ja läheb pankrotti, siis ei ole hullu. „Tuleb järgmine seltskond, kes ostab selle ära ja igal juhul uus korrastatud hoone jääb ikka alles,“ lausus Toome. Mida rohkem kaubanduskeskusi, seda uhkem, lisas ta.

Nurmela ei soovinud täpselt öelda, milline on uue kaubanduskeskuse visioon ning kui suur on plaanitud investeeringute maht. Äripäeval ei õnnestnud eile kontakteerida Ernesto Preatoni ega Aasias viibiva ettevõtte juhi Allan Remmelkoorega.  

Hea teada:

• Kristiine keskuse juhtkond on seni olnud teerajajaks jaekaubanduse valdkonnas. Kristiine juhtkond jätkab Pro Kapitali koosseisus uute projektide arendustega. Paljude täna jaekaubanduses enesestmõistetavate lahenduste Eestisse toojaks on olnud Kristiine ja selle juhtkond. Näiteks Kristiine keskusega koos avati mais 1999 sel ajal esimene hüpermarket Primo, mis vastas juba tänapäeva arusaamale hüpermarketist. Kristiine keskus on olnud mitmete Eestis täna tuntud jaekaubanduse kaubamärkide maaletoojaks.

Taust:
• Pro Kapital Eesti AS kuulub AS Pro Kapital Gruppi, kes tegeleb kinnisvaraalaste täisteenuste ja hotellide opereerimisteenuste osutamisega Baltikumis alates 1995. aastast. Pro Kapital Eesti AS asutati 1997. aastal Eesti arendusprojektide teostamise ja realiseerimise eesmärgi ning tema põhitegevuseks on suuremahuliste kinnisvaraalaste arendusprojektide juhtimine ja müük ning osaluse omandamine ja võõrandamine ning investeerimistegevus.
• Pro Kapital tegutseb seitsmes riigis: Lätis, Leedus, Eestis, Saksamaal, Venemaal, Itaalias ja Ukrainas.
• Baltimaade kinnisvaraarenduse portfelli maht on üle 670 000 ruutmeetri ehitisi, investeeringute suuruseks ligikaudu 635 miljon EUR.
• Eestis kuuluvad Pro Kapitalile Tondi Linnak elukvartal, Kalaranna elukvartal, kortermaja Ermekta - Vene tn 19, luksusmajad „Jegorovi“, Pro Kapital ärikeskus, Domina Ilmarine Hotel &Residental Area, Domino City Hotel.

Ernesto Preatoni
1999. aastal Äripäeva poolt Aasta Ärimeheks valitud Itaalia suurärimees Ernesto Preatoni on Pro Kapitali nõukogu esimees alates septembrist 1997. Ta alustas investeerimist Eesti kinnisvaraturule 1995. aasta alguses.

2001. aastani oli mees üks ajakirjanduse lemmikuid. Vahetpidamata ilmusid lood investorist, kes oskas pääseda 1997. aasta börsikrahhist üle 200 mln kroonise kasumiga, asutas omanimelise panga ning viis oma kinnisvarafirma börsile.

Siis tulid päevavalgele tema rahaliigutamised ning kinnisvarafirma visati börsilt välja. Tehinguid uuris ka maksuamet, asi läks kohtusse. Kuigi Preatoni oli vahepeal valmis tasuma kõik maksud ja teist samapalju juurde maksma, kokku suurusjärgus 100 miljonit krooni, vaidles maksuamet edasi. Lõpuks tunnistas kohus Preatoni maksude tasumata jätmises õigeks ning kriminaalasi lõpetati kokkuleppe korras, mille kohaselt täitis mees riigikassat täitma ca 25 miljoni krooniga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. March 2011, 10:53
Otsi:

Ava täpsem otsing