Värske Äripäev keskendub koalitsioonileppele, olulisimale dokumendile, millest riigi valitsus ja riigikogu tuleva nelja aasta jooksul juhinduma peaks. Ideaalis peaks see värskelt valminud 55-leheküljeline dokument olema osake suurest plaanist, mis kirjeldaks lähima paarikümne aasta perspektiivis, mida me siin maalapil saavutada ja kuhu areneda tahaks.
Äripäeva arvates on see koalitsioonilepe aga järgmisteks valimisteks valmistuv lepe. Sellest kumab läbi selge soov saavutada nelja aasta pärast, 2015. aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel taas võit. Mida muud ütlevad vähesed konkreetsete aastanumbritega lubadused: alandame töötuskindlustusmakseid, kuid aastal 2013. Või: kaotame maamaksu, kuid aastal 2013. Kehtestame sotsiaalmaksule lae, kuid aastal 2014. Alandame ühe protsendipunkti võrra tulumaksu, kuid aastal 2015. See viitab Äripäeva meelest asjaolule, et tulevastel valimistel on siis hea öelda - näete, alandasimegi tulumaksu! Meie juba teame, mida lubada! Tõsi, leppes on ka punkt, mis tehakse teoks tuleva aasta esimesest päevast - langetame tulumaksusoodustuse ülempiiri 1920 euroni (seni ca 3200 eurot).
Muidugi on Äripäevale selge, et riigil suuri rahavarusid pole ja neid pole ka lähiajal tulemas. Oma osa viib kindlasti ka Euroopa kriisiabifond. Otse loomulikult ei oodanud Äripäev ka uuelt valitsuselt kohest maksureformi, kuid veidi enamat kui nelja aasta perspektiiv oleksime oodanud küll. Ja kus on haldusreform? Kus on pensionireform? Kaua me ootame, et probleemid iseenesest laabuks?
Ühesõnaga, hoolimata oma mahukusest on see siiski üllatavalt igav koalitsioonilepe, selles on vähe konkreetseid muudatusi ja need vähesedki on lükatud järgmiste valimiste eelsesse aega. Lähemad paar aastat mingeid olulisi asju ei toimu. Isegi riigiettevõtete börsiletulemist lubav lõik on kirja pandud just sellises sõnastuses, mis võimaldab ka mitte midagi teha. Või kuidas konkreetselt mõista lõiku: "Viime avaliku sektori jaoks mittevajaliku vara tsiviilkäibesse. Kaalume kapitalituru normaalseks toimimiseks valitud riigiettevõtete osaluse noteerimist börsil." Et kaalume? Muide, koalitsioonilepe on väga luuleliselt kirja pandud - üks kõlav fraas ajab teist taga. Lugege, selles osas väärt kraam.
Pehmemad väärtused ongi selle leppe huvitavaim osa. Näiteks kõlab üks lubatust nii: "Eesti tippkokki kaasates julgustame Eesti inimesi juba lasteaiast ja koolist alates tervislikult toituma, kasutama toidu valmistamisel kodumaiseid ja mahetoidu tooraineid ning tõstma üldist toitumiskultuuri".
Koalitsioonileppest leiab ka uusi kulutusi. Näiteks: algatame eraldi programmi Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse; ja: innovaatiliste ja ambitsioonikate ettevõtete sünniks käivitame programmi Start-up Eesti. Mida Eesti tingimustes tähendab ühe uue programmi loomine, me ju teame - see tähendab kõrgepalgalist juhatust, rohkearvulist nõukogu ning avaraid bürooruume Eesti kalleimas kontorihoones. Pluss jooksvad kulud.
Tõsi, midagi hullu see koalitsioonilepe ettevõtlikule inimesele kaasa ei too, ses mõttes ei ole ta halb. Maksupoliitilised sammud on kenasti sees ju. Muu hulgas on ettevõtjale hea, et sotsiaalmaksule lae kehtestamine tuleb aasta võrra varem kui tulumaksulangetus - esimest maksab ju tööandja.
Autor: ÄP
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele