Vastuhakust, kaotajatest ja identiteedist

Hobusepeas esineb uute töödega Agur Kruusing ja Draakoni galeriis on koostööd teinud Tanja Muravskaja ning Eva Sepping, et mõtestada lahti lippude ja kuuluvustunde teemad.

Kruusing, kes on eelkõige tuntud abstraktse maalijana, on Hobusepeas välja tulnud erinevate meediumitega. Näituse pealkiri "Igapäevane vastuhakk" ja eri formaatides lehvivad lipud viitaksid justkui lipule kui rahva ja riigi peamisele sümbolile, mille alla koondutakse. Lipp on märk nii allaandmisest kui ka vastuhakust. Agur Kruusingu lippe ei ole võimalik identifitseerida, sest need on kas hallid või koosnevad sadadest eri värvi ruudukestest. Hobusepea alumisele korrusele on moodustatud virtuaalne koridor, mida mööda veereb samasugune ruuduline hiigelkera.

Tanja Muravskaja ja Eva Seppingu ühisnäitus "Meie" võtab luubi alla aga inimese kuuluvustunde. Nii nagu Muravskaja puhul võib õigustatult oodata, on kõne all rahvuslus ja eri rahvaste kooseksisteerimine.

Fotograafina ei ole Muravsjaka seekord lahendanud oma ülespanekut traditsioonilisel teel, vaid arendanud oma videoportreede sarja "Lucky Losers" Eestis elavatest tuntud vene rahvusest inimestest.

Draakonis vaatavad videoekraanidelt vastu ajakirjanik ja kirjanik Boris Tuhh, teatriprodutsent Adolf Käis ja Anna Levandi. "Lucky Losersi" portreede seeria viitab nime poolest neile "kaotajatele", kes on kaotajate seltskonnas siiski parimaks osutunud.

Videoportree filmimiseks pani Muravskaja oma modellid neljaks minutiks kaamera ette istuma, mille tulemuseks on peaaegu liikumatud portreed, kus teravam silm võib ära tabada tahtmatuid liigutusi või vaevumärgatavaid grimasse. Muravskaja portreede vahele on pikitud Eva Seppingu lühivideod.

Näeme näiteks lühiintervjuud kuskil Venemaa sügavustes elavast viimasest eestlasest, kes on kaotanud nii oma identiteedi kui ka keele. Mõnevõrra sentimentaalne video esitab siiski põhjapanevaid küsimusi. Kui habras on inimese rahvuslik identiteet ja kui keeruline, ent vajalik, on selle säilitamine võõras kultuuriruumis.

"Unistuste paik" on pisut naiivne, kuid väga siiras video Tartus õppivast Venemaal sündinud poisist, kes räägib, miks talle Eestis elada meeldib.

Autor: Ragne Nukk