Tarbija kindlus märtsis suurem kui kuu varem 

Neljast tarbija kindlustunde indikaatori komponendist paranesid märtsis kolm ehk ootused oma pere ja Eesti majandusolukorra arengutele ning hinnang tööturu muutustele. Halvenes hinnang oma säästuvõimele järgneva 12 kuu jooksul.

Märtsis lootis Eesti majandusolukorra paranemist järgneva 12 kuu jooksul 44% küsitletutest, sama olukorra püsimist 29% ja olukorra halvenemist prognoosis 15% vastanutest (saldo +14).

Võrreldes veebruariga paranesid ootused oma pere majandusolukorra muutustele (järgneva 12 kuu jooksul) ja esimest korda peale kriisieelset 2008. aasta märtsi oli saldo positiivne, kuna +2. 23% küsitletutest uskus olukorra paranemist, 43% samaks jäämist ja 19% küsitletutest prognoosis pere majandusolukorra edasist halvenemist.

Märtsis olid elanike hinnangud tööturu arengutele järgneva aasta jooksul paremad kui veebruaris ja elanikud ootavad töötuse jätkuvat vähenemist (saldo –4).

Tarbijate inflatsiooniootused on viimastel kuudel liikunud kerges langustrendis. Märtsis ootas hinnatõusu aeglustumist 31% küsitletutest ja hindade püsimist samal tasemel 15% küsitletutest (saldo +18). Võrldluseks, eelmise aasta augustis (kui tarbijate inflatsiooniootused olid kõrgtasemel), ootas hindade aeglasemat tõusu 19% küsitletutest ja samal tasemel püsimist 7% (saldo +45).

Nende tarbijate hulk, kes peavad tõenäoseks, et säästavad järgneva 12 kuu jooksul, on viimased 2 kuud vähenenud. Märtsis hindas säästmist tõenäoseks 36% küsitletutest (jaanuaris 42%).

Samas on EKI hinnangul inimeste püsikaupade ostuprognoos on endiselt väga tagasihoidlik.

Euroopa komisjoni kiirhinnangu alusel nii Euroopa liidus tervikuna kui euroala tarbijate kindlustunne alanes.

Euroopa Liidu keskmine tarbijate kindlustunde indikaator oli märtsis –12,8 (veebruaris –12.4), euroalal oli indikaator –10,6 (veebruaris –10,0).