Olen püüdnud tegutseda missioonitunde ajel

Arste on kuulunud igasse riigikogu koosseisu ja kõik nad on minu andmeil parlamenditöö kõrvalt jätkanud vähendatud mahus praktiseerimist. Põhjus on ju ilmne: ametialane pädevus vajab säilitamist ajaks, mil tegevus riigikogus lõpeb, ning järjepidevuseta ei ole see võimalik. Muu hulgas tuleb osaleda konverentsidel, mille lõppedes väljastatakse vastavad sertifikaadid. Konverentside toimumiskoha valivad korraldajad, kelleks on enamasti rahvusvahelised organisatsioonid. Eestil ja eestlastel on seejuures kaduvväike sõnaõigus.

Olen aastakümneid erialaselt tegutsenud Viljandimaal. Seepärast on mõistetav, et võtan haigeid vastu just Viljandi haiglas ja tervisekeskuses. Haiglas toimub patsientide vastuvõtt neljapäeviti. Kuna ma aga pole kunagi keeldunud eelregistreeritud patsientide kõrval vastu võtmast perearste ega otse minu poole pöördunud abivajajaid, on vastuvõtud sageli veninud planeeritust pikemaks. Olen veendunud, et seesugune vastutulelikkus on kooskõlas elementaarse arstieetikaga ja tõstab ka haigla mainet. Personalile, kelle tööpäevad on osutunud pikemaks, kuulub nii minu kui ka patsientide siiras tänu.

On ammu teada, et suurem osa haigeist eelistab pöörduda just selle spetsialisti poole, kellesse ta usub. Arstliku tegevuse vajalikkust riigikogulase töö kõrvalt tõestab patsientide arv, keda olen saanud aidata. Minu vastuvõttudel on pahaloomulise kasvaja esmase diagnoosi saanud sajad patsiendid, keda on opereeritud erinevates Eestimaa haiglates ning kes siiani head elukvaliteeti naudivad. Olen praktiseerinud ka Soomes ja Saksamaal, kuid tunnistan, et võõrsil töötamine ei sobi mulle kaugeltki nii hästi kui kodumaal. Ma pole kunagi mõtteis keskendunud tööajale ega tunnitasudele, vaid püüdnud tegutseda ennekõike missioonitunde ajel. Püüdmata vähimalgi määral kahandada oma tublide kolleegide pingutusi, võin siiski häbenemata märkida, et sageli on minu auto Viljandi haigla või tervisekeskuse parklast lahkunud õhtul viimasena. Raha on vaid vahend, mis aitab tagada eravastuvõttude kõrget taset.

Arstieetika on kõikidele praktiseerivatele arstidele ühesugune. Arstide, aga ka meditsiiniõdede täiendõppe toetamisest meditsiinivaldkonna ettevõtete poolt on aja jooksul saanud hea tava. Seegi võimaldab hoida arstiabi head kvaliteeti.

Olen veendunud, et minu senine töö on olnud igati kooskõlas arstieetikaga ning lähtunud parimast, mida mul on patsientidele pakkuda. Minu puhul on välja toodud niinimetatud kaebused, mis pärinevad aastate tagant ega ole vähimalgi määral seotud riigikoguga. Jääb tunne, et olen sattunud inkvisitsioonitoolile, millelt on võimalik pääseda paremal juhul terviserikkega.

Autor: Tõnu Juul