Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sillamäe ekspordi tormiline kasv

    Kui Eesti tervikuna on alles praegu jõudmas ekspordi ja impordi tasakaaluni, siis Sillamäel on eksport ületamas importi juba vähemalt viimased seitse aastat.

    „Sillamäe on Eestile ekspordivärav, kust kaudu kaup sisse ja välja käib. Kui idapiir oleks natuke parem, siis mitmekordistuks selle värava kaudu käiv kaup kohe,“ ütles Sillamäe SEJ AS juht Ago Silde.
    „Ida-Virumaa on traditsiooniline suurtööstuse piirkond. Kuna meie kodumaa siseturg ei ole tööstustoodetele suunatud, seega läheb see kõik ekspordiks,“ lausus Ecometal ASi omanik ja nõukogu esimees Tõnis Kaasik.
    Sillamäe ekspordi taga on kolm ettevõttegruppi: Silmet, Sillamäe sadam koos terminalidega ja Ecometal AS.
    „Terase mõtlemisega võiks Sillamäe olla paljudele linnadele eeskujuks. Me kasutame ära seda, mille on loonud tublid inimesed enne meid. Lisaks sellele oleme tarkade inimestena teinud juurde investeeringuid,“ kommenteeris Silmet Grupi juhatuse esimees ja Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi Sillamäe ekspordi kasvutrendi.
    Vähi arvates meelitab Sillamäe ettevõtteid sellega, et on kompaktne linn, ilus, puhta mereõhuga, seal on palju spordirajatisi, haridusasutusi. “Loomulikult sadam ja sadamas tegutsev vabatsoon. Kindlasti ka  geograafiline asukoht ja kui Venemaaga suhted paranevad, siis muutub see geograafilise asukoha poolest kõige paremaks tootmiskohaks ja transiidikohaks,“ lausus Vähi.
    Kaasiku sõnul võib finantsvahendajaid ja rahakeerutajaid olla igal pool, aga Sillamäe on traditsiooniliselt võimsa tööstuspotentsiaaliga, eelkõige on seal inimesed, kes on motiveeritud suurtööstustes töötama.Tiit Vähi loodab, et järgmise seitsme aasta jooksul saab öelda, et eksport on Sillamäel topelt 11,5 korda kasvanud.
    Haruldasi muldmetalle tootev Silmet on kasvatanud oma ekspordimahtu igal aastal, tootmise arendamisel loodab ta tulevikus koostööd teha ka Eesti teadlastega. Börsile minekust ei ole Vähi aktsionäridega rääkinud. „Saame aktsionäridega kokku teises kvartalis, kus me tavaliselt arutame strateegilisi küsimusi. Ma ei ütle, kas me seda küsimust arutame,“ märkis Vähi.Silmeti tegevjuhi David-James O’Brock-Kaljuvee sõnul kasvatas ettevõte sel aastal eksporti kaks korda. „Sel aastal võiksime seda teha veel kahe korra võrra. Me tahame kogu aeg kasvada,“ ütles O’Brock-Kaljuvee.
    Akude ümbertöötlemisfirma Ecometali omaniku ja nõukogu esimehe Tõnis Kaasiku sõnul ekspordib nende ettevõte jämedalt 100 protsenti, sümboolne kogus läheb ka Eesti turule. Kaasiku sõnul on ettevõtte kasvatanud oma ekspordimahtu aastatega nii palju, kui palju on nende müük kasvanud, sest algusest peale on kogu toodang läinud ekspordiks. „Oleme viimastel aastatel üsna stabiilselt tootnud. Müügitulu numbrid kõiguvad seetõttu, et maailma turuhinnad kõiguvad,“ ütles Kaasik. Ettevõtte müüb pliid Londoni börsi hinnaga, mis kukkus kriisiaastatel üle kolme korra, aga 2008. aastal tuli see uuesti üles. „Eelmisel aastal jäi eksport alla 300 miljoni krooni, rekord ulatub üle 300 miljoni krooni,“ kommenteeris Kaasik.Kaasiku sõnul on ettevõte viimastel aastatel täisvõimsusel töötanud. „Loodame toota 12 000 tonni pliid ja pliisulamit aastas. Aasta algusest peale oleme paremas graafikus kui eelmisele aastal samal ajal,“ rääkis ta.
    Energiafirma Sillamäe SEJ juhi Ago Silde sõnul nemad abistavas funktsioonis. „Meie toorme välja- ja sisseveoga ei tegele, aga abistame, et toorme saaks laeva peale ja sealt maha,“ rääkis ta.
    Silde sõnul on Sillamäe ekspordi nimel tehtud palju tööd, ekspordi kasvu toob Sillamäe sadam. „Need viljad hakkavad järjest rohkem kätte jõudma,“ lausus Silde.
    Silde märkis, et Sillamäel on kätte jõudnud selline moment, kus ettevõtjad on oma panuse kogunud ning tahavad nüüd seda realiseerida. “Me teeme tõsist rahvusvahelist koostööd  mitte ainult energeetika valdkonnas, vaid ka transiidi ja sadamate alal. Ning oleme leidnud endale väga head partnerid,“ nentis Silde.Vähi sõnul oli eelmine aasta kõikide ettevõtjate jaoks väga hea aasta. „Sellest aastast loodame, et tuleb parem veel aasta. Oleme lugenud läbi uue valitsuse koalitsioonilepingu ja näeme, et see toetab ettevõtlust, mille üle on meil hea meel. Järelikult käivitame praegu need investeerimisplaanid, mida ei ole veel käivitatud. Vaatame tuleviku optimismiga ja kindlasti eksport suureneb veelgi,“ nentis Vähi.
     
    Kommentaar:Tõnis Kalberg,Sillamäe aselinnapea Kui statistikat analüüsida, on Ida-Virumaa väliskaubanduse bilanss positiivne, maakonna eksport on suurenenud vähesel määral, kuid oluliselt on suurenenud Sillamäe osa maakonna ekspordi mahus. Ekspordi kasvu tagavad peaasjalikult Sillamäe sadam ja sadama territooriumil tegutsevad terminalid. Sillamäe on samas saanud areneda vaid viis aastat ning see periood on langenud majanduslikult ja poliitiliselt keerukasse aega. Seetõttu on kindlasti oodata sadama ja terminalide kaubakäibe suurenemist, samuti sadama laienemist. Eelkõige ootame konteinerterminali arengut ja linna jaoks oleks eriti oluline reisiliikluse avamine.Sellel aastal on sadamas plaanis europarkla ehitus, praegu on koostamisel juurdesõidutee projekteerimine Tallinna maanteelt ja teise juurdesõidutee projekteerimine reisiterminali juurde.
    Teadmiseks
    • Eestis tervikuna oli ka 2010. aasta väliskaubanduse bilanss negatiivne -488 282 917 eurot, mis on kõigi aegade parim tulemus, kuid sellegipoolest hirmuäratavalt suur.  Samal ajal oli Ida-Virumaa näitaja positiivne 234 929 232 euroga ja sealhulgas Sillamäe linn 146 208 769 euroga plussis.• Sillamäe osa moodustas mullu kogu Eesti ekspordist 4,7%, elanikkonnast aga vaid 1,2%. Seega toodab iga sillamäelane keskmiselt 3,9 korda rohkem eksporti kui Eesti elanikud keskmiselt, kusjuures erinevalt muust Eestist hoiab Sillamäe ka oma väliskaubanduse bilansi positiivse. Teisisõnu – ostab vähem kui müüb ehk talitab nii, nagu õige peremees peabki.• Ida-Virumaa ekspordist moodustab Sillamäe osa juba 61,3% ja see kasvab pidevalt.
    Mis on mis
    • AS Ecometal on asutatud 1999. aastal eesmärgiga rajada Eestisse tänapäevane Euroopa Liidu patareidirektiivi nõuetele vastav vanade pliiakude ümbertöötlemistehas. Tehase asukohaks sai Sillamäe kui arenenud infrastruktuuriga tööstuspiirkond, kus võib suhteliselt kergesti leida metallitöökogemusega tööjõudu. 2003. aasta sügisel tööd alustanud tehase võimsus on kuni 20 000 tonni vanu akusid aastas. Töödeldavad akud kogutakse peaasjalikult Balti riikides, osalt ka Soomes. Ümbertöötamise tulemusena saadud 12 000 tonni pliid ja pliisulameid, 1000 tonni polüpropüleeni müüakse valdavalt Euroopa akutööstustele tagasi. Ära kasutatakse nii elektrolüüt kui plastik. Jäätmed moodustavad 7-10 protsenti akude mahust.• AS Sillamäe SEJ on 1997. a moodustatud ning Sillamäe Vabatsooni territooriumil tegutsev eraõiguslik ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 50% AS Silmet Grupp, 25% Famer Holding OÜ ja 25% Optial Holding OÜ. Ettevõtte põhitegevusaladeks on elektri- ja  soojusenergia tootmine, jaotamine ning müük.• AS Silmet on üks Euroopa suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid. Haruldaste muldmetallide aastatoodangu maht ulatub 3 000 tonnini,  haruldastel metallidel 700 tonnini. 99% tootmises kasutatavatest materjalidest ostetakse väljastpoolt Eestit ja 99% toodangust müüakse Eestist välja. Silmetil on kliente ja materjalide tarnijaid igas maailmajaos - Aasias, Euroopas, SRÜ riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
    Autor: Alyona Stadnik, Silvia Kruusmaa
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.