Norra naftafondi raha otsapidi ka Eestis

2010. aasta lõpu seisuga kuulus ametlikult Norwegian Government Pension Fund Globali nime kandvale fondile 80,17 miljoni Norra krooni (10,1 miljoni euro) eest Londoni börsil noteeritud Eesti Energia eurovõlakirju. Aastaga kasvas võlakirjade turuväärtus 10 miljoni krooni võrra.

Naftafondi vanemaid aastaraporteid sirvides võib oletada, et meie energiafirma võlakirjadesse investeeriti raha juba 2008. aastal.

Hiiglasliku fondi poliitika näeb ette, et fond oma üksikuid investeeringuid ei kommenteeri ning seetõttu ei andnud fond ka Äripäevale teada, mis ajendil ta raha energiafirmasse paigutas.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik andis mõista, et ta ei olnud Norra naftafondi investeeringust Eesti Energia võlakirjadesse teadlik, küll aga on tal selle üle hea meel.

"Investorite kohta on emitendil täpne info ainult hetkel, kui ta võlakirja emiteerib, järgmisel päeval on võlakirjad vabalt ostetavad ja müüdavad ning raporteerimiskohustus on ainult väiksel hulgal investoritest," sõnas finantsjuht.

Samas märkis Kaasik, et sellise kvaliteediga investor on hea märk igale emitendile. "Kuna praegu oleme ainus Eesti ettevõte, kes on saavutanud rahvusvahelise krediidireitingu ja korraldanud piisavalt suure võlakirjaemissiooni Londoni börsil, oleme seetõttu tõenäoliselt ületanud Norra valitsuse pensionifondi investeerimisläve," lisas Kaasik.

Eesti Energia võlakirjad on maailma suuruselt teise fondi jaoks aga loomulikult kui piisk meres.

2010. aasta raporti kohaselt oli fond investeerinud globaalselt kokku tervelt 8496 ettevõtte aktsiasse ja 8659 võlakirja. Suurima aktsiainvesteeringuga oli portfellis naftafirma Royal Dutch Shell PLC (2,7 miljardi euro eest) ja Ühendriikide valitsuse võlakirjad (20,8 miljardi euro eest). Suuri summasid on fond paigutanud ka ülieduka Apple'i aktsiatesse, kuid puudu pole ka suurtes raskustes oma väärtust kaotanud Kreeka ja Iiri valitsuse võlakirjad.

Ehkki portfellis leidub igasuguseid väärtpabereid, on fond teeninud norrakatele inflatsiooni ületavat tulu ning suutnud alates 1998. aastast lüüa oma keskmise 5% aastatootlusega ka võrdlusindekseid (FTSE Groupi globaalne aktsiaindeks ja Barclays Capitali globaalne võlakirjaindeks).

Eelmisel aastal kasvas fondi maht 437 miljardi Norra krooni võrra ning ulatus aasta lõpus 3,077 triljonini. Sellest 264 miljardi Norra krooni võrra suudeti kasvatada aastaga varade väärtust. Ülejäänud summa (182 miljardit Norra krooni) jagu aitas fondil paisuda Norra valitsus, mis jätkas riigi teenitud naftatulude suunamist juba niigi võimsaks paisunud fondi.

Naftafond leidis kinnisvara. Eelmine aasta oli naftafondile märgilise tähendusega. Nimelt investeeris fond 4. novembril umbes 4,2 miljardit Norra krooni Londoni kaubandustänava Regent Street kinnisvaraportfelli. "Liikumine kinnisvarasse aitab seni vaid aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerinud fondi tugevdada," märkis Norges Bank Investment Managementi juht Yngve Slyngstad. Kinnisvarasse investeerimisega soovitakse kaitsta fondi vara kasvava inflatsiooni vastu ning vähendada ühtlasi võlakirjade osakaalu.

Kui viimastel aastatel on fond üritanud hoida 60% oma varadest aktsiates ja 40% võlakirjades, siis tulevikus soovitakse viia kinnisvara osakaal fondi varades 5%ni, mis tähendab, et uusi kinnisvarainvesteeringuid hakkab tulema veel kümneid ja kümneid. Kui siiani on fond paigutanud oma naftatulusid peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, siis kinnisvara soovitakse soetada Euroopas.

Hiigelfond tekitab kõneainet. Kuna fondi varade maht on võrreldes norralaste 4,9 miljonini küündiva rahvaarvuga väga suur, on fond tekitanud tihtipeale ka kõvasti poliitilist kõneainet. Rahvast on ärritanud nii fondi suur riskilembus (60% varadest on investeeritud aktsiatesse), meeletult suur investeeringute nimekiri kui ka ebaeetilised investeeringud (tubaka- ja relvatööstusse).

Olgu kuidas on. Igatahes aitab fond Norra riigi tagalat võimaliku naftatulu ärakukkumise korral (kauges) tulevikus tõenäoliselt kõvasti kindlustada. Fondis on raha juba 80 000 eurot iga norralase kohta ning Norra rahandusministeeriumi prognooside kohaselt võiks see summa aastaks 2020. kahekordistuda.