Soome tahab eestlastele numbrid anda

"Muidugi meile ei meeldi, et eestlased nii odavalt töötavad," ütleb üks. Ta räägib, et ei süüdista eestlasi odava tööjõu pakkumises. Pigem on süüdi Soome poliitikud, sest nemad on teinud oma maa töötajate palkamise kolmandiku võrra kallimaks. See on loonud olukorra, kus Soomes on peaaegu sama palju töötuid ehitajaid, kui töötab Eesti ehitajaid Soomes. "Igal juhul palkaks ma eestlase, kui oleks kahe vahel valida - kvaliteet on sama, aga maksma läheb palju vähem."

Siiski tundub, et soomlane kardab, et eestlane võtab ta leiva ära. Sellest annab märku uus kollektiivleping, millest kirjutab Kauppalehti, ning mis ähvardab jõustuda sügisel. Lepingu järgi peaks igaüks, kes vähegi Soomes töötab, taotlema endale isikukoodi.

Soomes Töötavate Eesti Ehitajate Liidu juht Haakon Nõmme ütleb, et sellega tahetakse ikkagi jõuda sinnani, et iga eestlane hakkaks kohe esimesest päevast Soomele kõiki makse maksma ja Eesti jääks osast maksutulust ilma.

Mõnesaja asemel registrisse tuhandeid. Soome Ehitusliit peab n-ö nummerdamist oluliseks, et vähendada mustalt töötavate ehitajate hulka. Hinnanguliselt töötab Soomes praegu 30 000 Eesti ehitajat ja neist on maksuameti registris vaid mõnisada.

"Ma ei saa aru, miks isikukood on vajalik. Olen siiani ilma hakkama saanud," räägib kolm aastat ehitustellingutel Eesti firma alt töötanud Kert Kask, kes käis nädalavahetusel vanematel külas. Ta räägib, et enamasti küll saadakse isikukood, aga mitte alati. Taotlejale tehakse põhjalik taustauuring ja isegi väikseima küsitavuse tõttu võidakse keelduda.

Soome on bürokraatiaga kuulsust kogunud. Hiljuti lõpetas isegi üks suuremaid renditöö vahendajaid VMP tööjõu Soome saatmise, sest ehitusala mängureeglid on liiga segased ja täis tõrkeid.

Uue korra kasutusele võtmine oleks Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul veel üks samm, et kasutada ära kõiki võimalusi selleks, et Eesti ehitajaid korda võimalikult bürokraatlikuks muutes eemale hoida.

Meid sinna ei taheta. Rahvast on laevas palju ja arvestatav osa neist on ehitajad. Võib-olla ka seetõttu kutsub rahvas Helsingi suunal sõitvaid laevu orjalaevadeks.

Laeval räägib peaaegu iga ehitaja, et neid kiusatakse ega taheta sinna. Eestlaste arvates on vihavaen tekkinud seetõttu, et nad teevad soomlastest kiiremini tööd ja nende peale ollakse kadedad.

Siiski sõidab endiselt suur osa ehitajaid tööle riiki, kus suurt heaolu ravivad antidepressandid ja kõikvõimsa Nokia nõrgenemine on kõikuma löönud ka rahva identiteedi. Ükski eestlane ei ütle, et tahab Soomes töötada, kuid muud ei jää üle. Eesti palgast saab ära elada ja õhtul ühe õlle osta, kuid maja selle eest ei ehita, räägib ehitaja Meelis Randoja. Palk lahe taga on ikkagi vähemalt poole suurem ja töötingimused paremad.

Laev jõuab sadamasse ja väljapääsu ummistab reisijate tropp.

Ma arvan, et see isikukoodi nõudmine lihtsustab oluliselt tööjõu kontrollimist ja Soome poolt vaadates on see loogiline samm. Siiani on kasutatud ära lühema tööaja võimalust, sest teatud ajani ei pidanud töötajad endale isikukoodi taotlema. Meie inimestel on nagunii need tunnused olemas ja Eesti ehitajate töökvaliteediga ollakse rahul. Soome ametiühingute poolt on selge sisemine tõrge olemas, aga siiski tahavad tellijad ja peatöövõtjad eestlasi tööle.

Isikukoodi taotlemine võib võtta mõne nädala. Eks loomulikult tuleb väikestel firmadel see tee otsast lõpuni läbi käia ja ära õppida. Aga ma ei usu sellesse, et riiklikul tasandil hakatakse nüüd meelega Eesti ettevõtjatele kaikaid kodaratesse pilduma.

Eks see isikukoodi nõudmine ole selge siseturu piiramine Soome ametiühingute poolt ja enda ehitajate konkurentsivõime tõstmine. Kasutatakse kõiki võimalusi, et võõrtööjõudu eemale hoida korda võimalikult bürokraatlikuks muutes. Isikukoodi nõudmine on ka kõige lihtsam viis võõrtõujõudu kontrollida. Seda tahetakse peale suruda, et ettevõtted maksaksid oma töötajatelt sama palju makse, kui maksavad Soome ehitajad. Uue seadusega jõutakse selleni, et Eesti ettevõtjate konkurentsivõime väheneb, sest neil oleks seega üha raskem hankeid võita.

Autor: Katariina Krjutshkova