Eesti tööjõumaksude osatähtsus SKPs sama suur kui Luksemburgis 

Valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete kogutulu vähenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 112,8 miljoni euro võrra (1,7 miljardi krooni võrra), tuues riigile sisse 4,8 miljardit eurot (75,7 miljardit krooni). Sellest tööjõumaksudena laekus 2,6 miljardit eurot (41,6 miljardit krooni), mis moodustab üle poole riigi maksutuludest.

Tööandjate kanda oli pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusmaksu näol suurem osa tööjõumaksudest, töövõtjate õlul oli tulumaks ja osa töötuskindlustusmaksust.

Euroopa Liidus (EL 27) oli tööjõumaksude osatähtsus SKP-s 2009. aastal 23%. Eestiga sarnane tööjõumaksude osatähtsus oli Luksemburgis ja Suurbritannias (vastavalt 18,9% ja 18,3%). Kõige kõrgemalt oli tööjõud maksustatud Rootsis, Taanis ja Austrias ning kõige madalamalt Rumeenias, Maltal ja Bulgaarias.

Läti ja Leedu kuuluvad Euroopa Liidu kümne madalamalt maksustatud tööjõuga liikmesriigi hulka, 2009. aastal oli Lätis tööjõumaksude osatähtsus SKP-s 13,9% ja Leedus 15,8%.

Samas tuleb arvesse võtta, et Euroopa Liidus kuulub otseste maksude kehtestamine liikmesriikide pädevusse ning riigid saavad oma maksusüsteemi ise kujundada.

Tulu- ja sotsiaalmaksu osatähtsus tööjõumaksudes on riigiti erinev. Siin mängivad olulist rolli nii maksumäärad kui ka erinevused sotsiaalsüsteemi rahastamisel. Seega võib mõnes riigis tööjõumaksude tegelik koormus olla suurem, kuna tavapärase riikliku pensioni- ja ravikindlustussüsteemi maksete kõrval tehakse sissemakseid ka erapensionifondidesse ning eraravikindlustusse.

Rootsis, kus tööjõumaksud moodustasid 2009. aastal 29,4% SKP-st, laekub valdav osa tööjõumaksudest tulumaksust. Saksamaal, mis on samuti üks EL keskmisest kõrgemalt maksustatud tööjõuga riik, moodustub põhiline osa tööjõumaksudest sotsiaalmaksetest. Eestis ületab sotsiaalmaksetest laekuv osa tulumaksu rohkem kui kahekordselt, kuid Soomes on tulu-ja sotsiaalmaksete osa enam-vähem võrdne.