Uudised
3. aprill 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paks lumi tegi murule liiga

Niisuguse vaatepildi peale ei maksa siiski kohe meelt heita: esiotsa tuleks lihtsalt oodata ja vaadata, kas kahjustatud muru muutub roheliseks.

Vahetult pärast lume sulamist parandustöödele tormata ei tasu, sest nii mõnigi kord elustub ka esmapilgul elutu rohi. "Kui aga naabrite murulapp juba tublisti haljendab ja teil ikka tärkamise märke pole, võiks lahendusi otsima hakata," sõnab Hansaplanti puukooli tootmisjuht Mihkel Saar.

Niisugune teguviis soodustab juurte arengut ja annab neile õhku, mis pikalt vee all seisnud juurestikust on välja surutud.

Esmaabiks on muru õhutamine. "Odavaim ja üks tulemuslikemaid lahendusi on spetsiaalsed kingade alla kinnitatavad naelad, mida aianduskeskustes müüakse. Nendega peaks murupinna lihtsalt süstemaatiliselt läbi jooksma," juhendab Saar.

Teine võimalus on parema õhutuse tagamiseks maapind spetsiaalsete kaabitsrehade või rullidega üle rehitseda.

Suurte pindade õhutamiseks müüakse muruniidukilaadseid elektrilisi muruõhutajaid.

"Vanadel muruniidukitel on õhutusfunktsioon nii mõnigi kord peal, uutel enamasti mitte. Ilmselt leidsid tootjad, et mõttekam on pakkuda kahte eraldi toodet," nendib Saar.

Tavaliselt piirdutakse heal juhul muru õhutamisega, kuid tegelikult on käib õhutamisega käsikäes muru liivatamine, mis hoiab õhutuskanalid tegusana kogu suve. Ilma liivatamata õhutamise korral vajuvad õhutuskanalid kiiresti kinni.

Kui mõnes üksikus kohas laiutab nukker tühi lapp, mis pole väga suur, võiks sellega natuke vaeva näha.

Eelidandatud muruseeme tärkab ruttu. Kiireim abinõu on siinkohal murumullas eelidandatud muruseemne külvamine niisugustele lapikestele.

"Murumuld koosneb turbamullast ja liivast. Kasutada sobib nii ise kokku segatud kui ka poest ostetud segu," juhendab Saar.

"Muld võiks olla kergelt niiske, sinna sisse segatakse muruseeme ja jäetakse siis paariks päevaks sooja kohta (näiteks soojustatud garaaži) seisma. Üle kahe päeva ei ole soovitatav eelidandada, idud ei tohiks veel roheliseks minna."

Kahjustatud kohad kaetakse niisuguse seguga, rullitakse kergelt üle ja kastetakse. Eelidandatud muru tärkab tavaliselt tunduvalt kiiremini ja augud saavad ruttu parandatud.

Suure ala kahjustumisel ämbritäiest muruseemne ja mulla segust enam paraku kasu pole: kes ikka jaksab eelidandada seemneid autokoormatäie mulla jaoks.

Kehvapoolset muru aitab turgutada ka väetamine. "Sel puhul pole midagi parata, tuleb muru uuesti külvata," nendib Mihkel Saar. "Hea oleks vana kamar purustada, pind näiteks mullafreesiga üle lasta ja panna peale uus kobe muld. Seejärel saab külvata uue muru."

Saare sõnutsi soodustab haudumist ka kauaks murukattele jäänud vesi. "Kehvapoolset muru aitab turgutada kevadine väetamine, sest väetisega turgutatud muru taastub kindlasti kiiremini," soovitab mees.

Muruniidukite valik on piisavalt suur, et võtab algajal valijal silme eest kirjuks. Esimene kriteerium valiku tegemisel võiks olla krundi suurus.

"Suure krundi puhul tasuks eelistada bensiinimootoriga niidukeid ja murutraktoreid. Hea, kui niiduk on isevedav - see teeb töö kordades kergemaks," soovitab Saar.

"Sobivad ka raiderid, aia äärtes kasutatakse trimmereid," lisab ta.

Mihkel Saare kinnitusel on kuni 200 m2 suuruste kruntide puhul elektrimootoriga muruniidukeid teenimatult vähe kasutuses.

"Kui trajektoor on selge, siis juhe tegelikult eriti ei sega. Elektriniidukite suur pluss on, et need töötavad võrreldes bensiinimootoriga niidukitega tunduvalt vaiksemalt. Naabritega heade suhete hoidmise huvides on elektriniiduk väiksel krundil kiiduväärt alternatiiv," märgib Mihkel Saar.

Levinud muruliigid jagunevad kolmeks suureks grupiks: varjumuru, kodumuru ja spordimuru. "Meie turul pakutavate segude kvaliteediga võib üldiselt rahule jääda," nendib Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar.

Varjumuru tasuks eelistada pimedates kohtades. "Täiesti pimedates paikades, näiteks põõsaste all, ei edene paraku ka varjumuru," ütleb ta.

"Kui kasvukeskkond muru ei soosi, siis on selle kasvatamine paraku võitlus tuuleveskitega," lisab Saar.

Spordi- ja koduaiamuru võrdluses on viimane tallamiskindlam, ent nõuab rohkem hooldust. "Spordimuru kasvab kiiremini ja ta vajab rohkem tööd: sagedast niitmist ja väetamist," selgitab Saar.

Autor: Kadri Tamm