Hoonete energiatõhusus vajab nutikaid lahendusi

Arusaam innovatsioonist on tihti kas üheülbaline või piiratud. Eelkõige nähakse uudsena mingit toodet või tootesarja - olgu see siis nutitelefon, pihuarvuti või elektriauto -, mitte süsteemset lähenemist. Samuti on seatud justkui vaikimisi nõue, et igasugune paranemine kvaliteedis peab olema silmaga nähtav ja käega katsutav. Nii nähakse liikluskultuuri parandamist läbi uute ja laiemate teede ehituse. Õppekeskkonna paranemist mõistetakse peamiselt koolide renoveerimisena. Siingi jääb tegelik ning süsteemne tõhusus nähtava ja katsutava varju, mis omakorda tähendab pikemas perspektiivis raiskamist.

Trendi olemust kirjeldab kõige paremini tänane olukord ehituses, kus Eestis üldlevinud arusaam hoone energiasäästust on kõigile nähtava üldehituse poole kaldu. Selle kõrval majatehnikasse, sisekliimasse ja eriti selle juhtimise, näiteks automaatika klassi parandamisse, investeerimine on jäänud teisejärguliseks, kuigi on oluliselt lühema tasuvusajaga. Viimane on seda üllatavam, et tavaliselt on Eesti uute tehnoloogiate ülevõtmises väljapaistev ja eesrindlik.

Hooneautomaatika alahindamine on kitsamalt seotud sellega, et selle toimimist on keeruline seletada ja ta on visuaalselt väheatraktiivne või suisa nähtamatu. Piltlikult öeldes ei kutsu keegi külalist termomeetrit või küttearveid vaatama, pigem ikka uut verandat või köögimööblit.

Nii on targa, või kui soovite, nutimaja lahendusi Eestis veel vaid üksikuid. Kahjuks ei ole erand ka investeering, mis tehakse CO2 kvoodi müügist saadud raha eest - sealgi on enimlevinud abinõu soojustamine, mis loomulikult on vajalik, kuid jääb poolele teele, sest eri ruumide energiatarve ei ole optimaalne ega vasta tegelikule kasutamisele ning vajadustele. Teisisõnu jääb soojustamise potentsiaal kasutamata.

Laiemalt on see seotud vähese teadlikkuse ja sellest tuleneva ebavõrdse turuolukorraga kinnisvarasektoris. Nimelt ei sisalda suurem osa Eesti mitteeluhoonete projekte eraldi sisekliima juhtimist elik automaatika osa, mis omakorda tähendab juba eos tellija-kasutaja valikuvõimaluste ahendamist ning madalamat energiatõhusust, kehvemat sisekliimat ja väiksemat tööviljakust. Nii on juba hoone projekteerimise algses faasis sisse programmeeritud potentsiaalselt madalam energiatõhusus.

Põhjus on lihtne - tihti on arendaja/rendileandja ja rentniku huvid tasakaalust väljas, kuna esimest huvitab võimalikult madal ehitushind, edasine kulutase ja mugavus jäävad tähelepanuta, kuigi säästaksid tulevikus suurel hulgal raha. Olukord muutub vaid juhul, kui ettevõtjad hakkavad arendajatelt, projekteerijatelt ning ehitajatelt targa maja lahendusi nõudma.

Erinevate juhtimissüsteemide, sh hooneautomaatika potentsiaal on mitmetahuline. See ei anna vaid rahas mõõdetavat säästu, vaid eelkõige loob tööviljaka keskkonna. Viimane on hooneautomaatika kasutamise põhieesmärk. Hea sisekliima ja hubane töökeskkond saavutatakse valgustuse, kütte, jahutuse ja ventilatsiooni süsteemse juhtimisega, lähtuvalt kellaajast ja inimeste kohalolekust.

Samal ajal on just õigesti projekteeritud ning paigaldatud moodsa hoone automaatika ja kontrollsüsteemidega võimalik saavutada märkimisväärset energiasäästu. Kokkuhoiu mahud erinevad vastavalt hoonele, kusjuures mida suurem ja avatum on hoone, seda kõrgem on ka säästupotentsiaal. Hinnanguliselt võib see büroodes olla kuni 30%, kauplustes 32%, koolides 20% ja ostukeskustes kuni 40%. See aga omakorda tähendab, et üha kallineva kütte ja elektri tingimustes tasub investeering tänapäevasesse hooneautomaatikasse end ära juba 4-5 aastaga.

Teisisõnu kasvavad hooneautomaatika rakendamisel nii töötõhusus kui ka energiasääst. Ilma sisekliima tegeliku kontrolli ja juhtimiseta ei realiseeru ühegi hoone energiatarbimine säästlikult. Sageli ei saavutata sisekliima juhtimiseta või funktsionaalsuse vähendamisega isegi eeldatavat ehk projekteeritud energiatõhusust.

Vaatamata tehnoloogia pidevale arengule oleme energiatõhususe arutelude kontekstis endiselt eelmises sajandis. Temaatiline diskursus piirdub endiselt kellu järele haaramise ja betooni valamisega. Samal ajal on tehnoloogia areng juba ammu teinud hüppe tulevikku ning üha olulisemaks saab süsteemne juhtimine, kus säästupotentsiaal on kõrgem ja tasuvusaeg lühem. Seejuures ei väljendu võit ainult kokkuhoitud rahas, vaid ka sisekliima paranemisest kasvanud tööviljakuses.

Autor: Aivar Kukk