Uus võlakaitseseadus - mida peab teadma võlausaldaja?

Eva Mägi 05. aprill 2011, 00:00

Täna jõustus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. Seni vaid juriidilistele isikutele saneerimisseaduses võimaldatav võlgade ümberkujundamine väljaspool pankrotimenetlust on tänasest ehk alates võlakaitse seaduse jõustumisest kättesaadav ka füüsilistele isikutele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Võlgade ümberkujundamise menetluses saab võlgnik taotleda oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel.

Kuid seadust lugedes jääb silma hulganisti mõisteid, mille sisu üle saab vaielda. Seetõttu võib paljudes küsimustes saada lõpliku selguse alles riigikohtu lahendite kaudu.

Võlgade ümberkujundamise menetlus algab võlgniku poolt sellekohase avalduse esitamisega kohtule ja avalduse menetlusse võtmisega. Selles etapis kohus veel võlausaldajaid menetlusse kaasama ei pea ning avalduse menetlusse võtmist võlausaldaja vaidlustada ei saa. Seadusega on ette nähtud avalduse menetlusse võtmise määruse avalikustamine väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pärast avalduse menetlusse võtmist edastab kohus avalduse ning selle lisaks olevad varanimekirja, võlanimekirja ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse.

Võlausaldajale antakse tähtaeg kirjaliku seisukoha esitamiseks selle kohta, et kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku poolt taotletud viisil. Seisukoha andmine ja selles vastuväidete esitamine on vajalik, kuna nõude ja selle tagatuse kohta vastuväite esitamatajätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõudega nõustunud.

Oluline on ka rõhutada, et vastuväidete esitamata jätmisel ei saa võlausaldaja vaidlustada kohtumäärust, millega ümberkujundamiskava hiljem kinnitatakse.

Menetluse käigus määrab kohus kindlaks võlausaldajate nõuete suurused. Enne seda on võlausaldajal õigus võlgniku poolt võlanimekirjas toodud nõude suurusele vastu vaielda. Erinevalt võlgnikust ei saa võlausaldaja kaevata kohtumääruse peale, millega kohus võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määrab. N-ö tunnustamata osas saab võlausaldaja lasta oma nõuet tunnustada hagimenetluses (hagi esitamisega).

Juhul, kui võlausaldaja nõuet hiljem hagimenetluses võlgade ümberkujundamismenetluses tunnustamata osas tunnustatakse, siis on see üheks ümberkujundamiskava muutmise aluseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    05. December 2011, 17:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing