Euroopas terendab täna intressimäärade tõus

Turud rehkendavad, et keskpank tõstab täna euroala enim jälgitud baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra 1,25%le ning et aasta lõpuks on intressimäärad 1,5-1,75% tasemel.

Mitmete analüütikute hinnangul on see viga, mis võib euroala perifeerias võlakriisi uue hooga lõõmama lüüa. Teisalt heidab intressitõusu ootusest tugevust ammutanud euro kruusa Saksa ekspordimootorisse – eile kerkis ühisraha USA dollari suhtes juba kõrgemale 1,43 dollari tasemest.

Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet on täna võtmas riski, et ajaks, mil ta ametiaeg oktoobris läbi saab, on ennatlik intressitõus euroala riigid veelgi teravamalt teradeks ja sõkaldeks lahutanud ning euro esimesel kümnendil tavatult madalal püsinud inflatsioon ikka alles üle keskpanga normi.

Panga siht on hoida inflatsioon 2% lähedal, kuid sellest madalamal. Neli kuud järjest on inflatsioon euroalal kiirem olnud, kerkides märtsis 2,6%le, ning see on täna oodatava intressitõusu peamine põhjus. Euroopa Keskpangast saab seega arenenud tööstusriikide seas esimene keskpank, mis pärast 2008. aastal lahvatanud kriisi laenuraha hinda tõstab.

„Intressitõus on võimalik, see ei ole kindel,“ andis Trichet märku 3. märtsil, kui keskpank viimati euroala intressimäärasid arutas. Vahepeal on toimunud laastav maavärin Jaapanis, kuid Trichet ja keskpangapanga nõukogu teiste liikmete väljaütlemised ei anna märku meelemuutusest.„Euroopa Keskpank tunneb õigustatult muret, et inflatsiooniootused võivad ankrust lahti pääseda,“ toetas keskpanga kurssi OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan, kui OECD äsja avaldatud majandusprognoosis samuti inflatsiooniriskidele osutas. „Näeme inflatsiooniootusi tõusmas igal pool – Euroopas, USAs ja Suurbritannias,“ ütles ta agentuurile Reuters.

USA keskpanga juht Ben Bernanke kordas aga sel nädalal, et peab toorme hinna tõusust kannustatud inflatsiooni ajutiseks nähtuseks, mis ei arene tõsisemaks inflatsiooniohuks. Nii jätkab Föderaalreserv ka võlakirju ostes turule raha pumpamist, ehkki juba vaieldakse ka USA keskpangas rahapoliitika karmistamise vajaduse üle.

Euroopa Keskpanga oodatav intressiotsus on pälvinud juba ette palju kriitikat, kuna kardetakse selle negatiivset mõju panganduskriisiga maadlevale Iirimaale ja suurtes võlgades Lõuna-Euroopale. Taunitakse, et keskpank on reageerimas teguritele, mis on ajutise iseloomuga ning keskpanga mõjualast väljas. Kardetakse tagasilööki Euroopa majanduskasvu toibumisele, mis lihtsustaks võlaprobleemide lahendamist.

„Ma saan Euroopa keskpanga loogikast aru, kuid perifeeriale mõjub see intressitõus laastavalt,“ ütles New Yorgi ülikooli majandusprofessor Nouriel Roubini CNBC-le. „Intressimäärade tõus on viimane asi, mida Kreeka, Iirimaa või Portugal vajab,“ taunis oodatavat sammu ka suurima võlakirjafondi PIMCo Euroopa portfelli juht Andrew Balls. 

OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan aga jagab pigem Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Jürgen Starki arvamust, et inflatsiooniootuste ohjes hoidmisest võidavad ka hädas äärealad. Vastasel juhul nõuaksid investorid kõrgemaid intresse inflatsiooniriski kompenseerimiseks. „Mitte euroala intressimäärad – mis on rekordiliselt madalad – ei ole teatud euroala riikide kõrgete laenukulude põhjuseks,“ kirjutas Stark hiljuti ajalehes Financial Times. Intressimäärade tõstmine on keskpangalt selge sõnum valitsusjuhtidele, et võlakriisi lahendamiseks tuleb läbi viia reformid ja jalgele saada kiduvad pangad. Liiga palju on seni lootma jäädud keskpanga erakorralisele kriisiabile.

Keskpangad tüürivad eri teed• Inflatsioonirisk kummitab nii USAs kui Euroopas, kuid keskpangad on valinud erineva tee – Euroopa Keskpank tõstab täna tõenäoliselt intressimäärasid, USA keskpanga juht aga usub, et võib majanduse toestamiseks intressimäärasid veel „pikemat aega“ nulli lähedal hoida.• Ilmselt jätab ka Suurbritannia keskpank täna intressimäära 0,5% tasemel muutmata, ehkki tarbijahindade tõus küünib 4,4%-le.• Jaapani intressimäärad on sisuliselt nullis ning keskpank arutab maavärina ja tuumakriisi järel meetmeid rahapoliitika täiendavaks lõdvendamiseks.• Suurtest keskpankadest on rahapoliitikat koomale tõmbamas Hiina keskpank.