Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kehakunst sajanditagusest õhkkonnast
Mats Õuna retrostiilis aktifotod balansseerivad fotograafia ja kujutava kunsti piirimail.
Teatrikunstniku ja keraamikuna eelmise sajandi 90. aastatel kunstiellu sukeldunud Mats Õun, kes on varem ka õpetaja, disaineri ja kujundajana leiba teeninud, on sel kümnendil teinud vormilise pöörde fotograafia suunas.
Tema viimase kuue aasta jooksul valminud retrostiilis aktifotod on olemuselt teatraalsed. Neis on ühendatud 20. sajandi alguse stilistika, klassikaline kompositsioon ning parajalt doseeritud annus sensuaalsust. Esimeste seepiatoonides tööde kõrvale on viimastel aastatel lisandunud värvilisi fotosid.
Näituse "Best of Bestbefore" aktifotode puhul on eeskätt tegu klassikaliste reeglite vaimus loodud kompositsioonidega. Stilistika, mis tugineb umbes sajandivanusele atmosfäärile, tuleneb loogilist rada pidi autori lapsepõlvest - tema vanemad olid vanavarakogujad ja kodu kui antiigikauplus. Piltide esemeline keskkond kuulub autori igapäevaelu juurde.
Autor ei pürgi töödega keerukate metatasandite poole, vaid keskendub ilule selle klassikalises mõistes. Tegu on puhtalt visuaalse esteetikaga piltide kujul.
Kui üldse, siis võiks Mats Õuna fotoloomingu puhul kontseptsioonina arvesse tulla üksnes soov rehabiliteerida tänapäeva massikultuuri ja kiimatööstuse labastatud ja devalveeritud alasti naisekeha, lubab näituse tutvustus.
Autor: ÄP