Toiduained juhivad hinnarallit

Lindpere sõnul on Eesti peamiste kaubanduspartnerite inflatsioon viimasel ajal samuti kiirenenud. "Eesti toiduainete hinnad sõltuvad väliskaubanduspartnerite turul toimuvast ning on seetõttu viimase aastaga märkimisväärselt tõusnud. Eesti toiduainetööstus on hinnatõusust tublisti tulu lõiganud, saades 2010. aasta neljandas kvartalis läbi aegade suurima kasumi. See oli koguni kuuendiku võrra suurem kui 2008. aastal saavutatud rekordtase," märkis Lindpere eile avaldatud inflatsiooninumbrit kommenteerides.

Jaekaubanduse juurdehindlus kasvab. "Näiteks piimatoodete tarbijahind on toorpiima 1protsendisele muutusele reageerinud isegi kuni 2protsendise muutusega, kuigi piima tarbijahind koosneb peale toorme veel paljudest muudest komponentidest," märkis Lindpere. Liha ja teraviljatoodete puhul ei ole tema sõnul sellist tundlikkust märgata.

"Kui põllumajandus- ja loomakasvatustoorme hulgikaubanduses eelmisel aastal juurdehindlus taastus, siis toiduainete hulgikaubanduses see üllatuslikult langes," märkis Lindpere. Samas ei saa välismaiste tegurite kaela ajada jaekaubanduse juurdehindluse kasvu, mis kerkis 2010. aastal taas rekordilisele tasemele, seisab Lindpere kommetaaris.

2011. aasta inflatsioon kujuneb maailmaturu toormehindade tõusu tõttu kõrgemaks kui Eesti Panga viimases prognoosis eeldatud 3,5 protsenti, teatas pank eilses tarbijahindade tõusu kommentaaris. Eesti Pank avaldab uue prognoosi juunis.

Lindpere sõnul jätkus hinnatõus märtsis Eestis eelkõige mootorikütuse ning mittealkohoolsete jookide kallinemise ja tubakaaktsiisi tõstmise järelmõju toel.

Inflatsioon on läinud üle piiri. Eesti Pank teatas, et euroala aastane inflatsioon kasvas Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat esialgse hinnangu järgi märtsis 2,6 protsendini, kusjuures enim on viimastel kuudel tõusnud toiduainete hinnad. Euroala keskpankade eesmärk on hoida inflatsioon keskmises plaanis alla 2 protsendi, kuid selle lähedal.

Pärast eurole üleminekut on ettevõtted Lindpere hinnangul jätkanud hindade kohandamist, muutes neid turustamise seisukohalt atraktiivsemaks. "Tarbijakaitseameti andmetel esines jaanuaris üheksaga lõppevaid hindu pisut enam kui kümnendikul juhtudest, kuid märtsis oli see näitaja tõusnud juba üle viiendiku. Konkurentsisurve eeldusel ei peaks selline hindade sättimine aga kaasa tooma hinnataseme tõusu," lisas ta.

Nii Nordea kui ka Swedbanki analüütikud mainisid eile pankade värskeid majandusprognoose tutvustades murettekitavana ära inflatsiooni ja nägid valupunktina toiduainete kiiret hinnatõusu.

"Meie murelaps on inflatsioon, sest inflatsioonilõhe Eesti ja euroala vahel on kasvanud suuremaks kui 3 protsenti," märkis Nordea ökonomist Tõnu Palm.

"Positiivne on, et inflatsioon ei vii majandust tasakaalust välja, sest palgad samal ajal ei tõuse, aga selle tagajärg võib olla tarbimise kahanemine," rääkis Palm.

Swedbanki majandusanalüütiku Annika Paabuti sõnul on toimumas üleilmne hinnakasv, nafta hinnatõus, toidukaupade hinnatõus ja Eesti peaks selle pärast muretsema. "Kiire hinnatõus toob kaasa intressimäärade tõusu, siis muutub laenuvõtmine kulukamaks ja majanduskasv aeglustub," rääkis Paabut.

Palm märkis et üks majanduse risk on tagasihoidlikud investeeringud, Paabut aga nentis investeeringute kasvu.

Palmi sõnul on Eestis viimase kolme aasta jooksul investeeringud kahanenud. "Tippajal aastal 2008 oli see tase aga liiga kõrge, 30 protsenti SKPst," rääkis Palm. Tema sõnul on oluline jälgida, kuhu investeeringuid suunatakse. "Oluline on investeerida masinatesse ja seadmetesse," täpsustas Palm.

Paabut oli Eesti majanduse hetkeseisu kommenteerides optimistlikum. Ta märkis, et investeeringute maht on hakanud kasvama juba eelmise aasta neljandast kvartalist ning kasvab veelgi.

"Investeeringute kasvu toetab Euroopa Liidu fondide sissevool, mis meie prognoosi järgi ka jätkub. Ettevõtjate kindlustunne on kasvanud, me usume, et need investeeringud, mis jäid eelmisel aastal tegemata, tehakse sel aastal," ütles Paabut.