Uudised
Sirje Rank
8. aprill 2011 kell 13:35

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus referendum: kas Island maksab panga võla?

Laupäeval on Islandil uus referendum selle üle, kas kompenseerida Hollandile ja Suurbritanniale nende kodanike säästud, mis Islandi Landsbanki pankrotis tuulde lendasid.

Korra on islandlased selge „ei“ juba öelnud – mullu märtsis. Nüüd taotleb valitsus "jah"-sõna mõnevõrra paremale kokkuleppele, kuid sisuliselt on küsimus sama: kas Islandi maksumaksjad võtavad vastutuse erasektori panga tekitatud kahju eest – kokku on võla suurus 5,2 miljardit dollarit.

Arvamusküsitlused on sedavõrd tasavägised, et Danske Banki vanemanalüütikult Lars Christensenilt Äripäeval seekord kommentaari saada ei õnnestu. „Enne referendumit ei taha ma sõnagi öelda,“ tunnistas mees, kes ammu enne Islandi finantskrahhi 2008. aastal korduvalt ja häälekalt saareriigi majanduses kuhjunud ohtudele tähelepanu juhtis.

Uus „ei“ ei võimaldaks Islandil niipea naasta rahvusvahelistele kapitaliturgudele ning pidurdaks majanduse toibumist, hoiatavad analüütikud.

„Ei“ leer aga väidab, et kokkuleppe heakskiitmine tähendab Islandi majandusele finantsriski võtmist, mille tegelikku suurust ja tagajärgi pole võimalik hinnata.„See on sama hea kui blankoveksli väljaandmine,“ ütles agentuurile Bloomberg „ei“ leeri kampaaniagrupi Advise juht John Helgi Egilsson.

Tegelik summa, mis tagasi maksta tuleb, sõltub Islandi krooni kõikumisest ning samuti sellest, mida suudetakse päästa Landsbanki pankrotipesast. Osa hinnangute järgi võib nende varade müük katta isegi kuni 90% Suurbritannia ja Hollandi valitsuselt nende riikide kodanikele kompensatsiooni maksmiseks võetud laenu põhisummast. Intressi tuleks Islandil hääletamisel oleva uue kokkuleppe järgi maksta 3-3,3% (varasem kava nägi ette 5,5%).

„Meil on silmad kinni seotud ja nüüd tuleb meil minna valimiskasti juurde ja seotud silmadega oma otsus teha – eriti tarka otsust siit oodata ei maksa,“ ütles Islandi Bifrosti ülikooli politoloog Eirikur Bergmann.

Kui kõrvutada Islandi ja Iirimaad, kelle suhtes heideti omal ajal võllanalja, et neid kahte riiki eristab vaid üks täht ingliskeelses nimekujus ja kuus kuud (enne kui ka Iirimaa pangandus kokku kukub – toim), siis tänaseks näib Island kriisist isegi jõudsamalt toibuvat kui Iirimaa. Iirimaale laenamise hindavad turud praegu kordades riskantsemaks (CDSide alusel) kui laenu andmise Islandile.

Ka Islandi majandus näib halvemast üle olevat. Islandi kaubanduskoda hindab, et läinud aasta jäi viimaseks majanduslanguse aastaks. Tänavu prognoositakse Islandi majandusele 2-3% kasvu, inflatsioon on alanenud 2% piirile, töötus püsib aga alles jätkuvalt kõrgel 8,5% tasemel. Võrdluseks prognoosib IMF Iirimaal tänavu SKP kasvu 0,9%, töötus riigis on 14,9%.

Kas kokkuvõttes tuleb kriisist vähemate vermetega välja Iirimaa või Island, on täna veel vara öelda. Iirimaa ei ole seni oma pankade kreeditore kaasvastutama pannud, ehkki võimalust on Euroopa Keskpangalt ja ELi ametnikelt taotletud.

Islandi valitsuse ja majandusekspertide peamine argument selle poolt, et Hollandi ja Suurbritanniaga saavutatud kokkuleppele „jah“ öelda, on, et see avab Islandile uuesti tee rahvusvahelistele kapitaliturgudele – IMFiga sõlmitud abipakett (4,6 mld dollarit) saab sel aastal läbi. Samuti oleks see samm piirangute kõrvaldamise suunas, mis kehtestati kivina kukkunud Islandi krooni stabiliseerimiseks kapitali liikumisele.

Kui Island hääletab taas „ei“, läheb vaidlus Euroopa Vabakaubanduspiirkonna kohtusse, mis majandusekspertide sõnul võib lõppkokkuvõttes Islandile kulukamaks minna. Reitinguagentuur Moody’s on hoiatanud, et "ei" korral jääb Island ilma investeerimisjärgu reitingust, mis lükkab edasi võimalust, et Island omal jõul kapitaliturgudelt laenu saaks. Ka välisinvestorid on äraootavad.

„Negatiivne tulemus on retsept selleks, et ebakindlus jääb veel aastaks või paariks püsima,“ ütles Islandi peaminister Johanna Sigurdardottir. „Meil tuleb praegune majandusprogramm siis uuesti üle vaadata ja seda muuta.“ Tagasi astuda Islandi valitsus „ei“ tulemuse korral ei kavatse.

Vaidluse lahendamine Suurbritannia ja Hollandiga on oluline ka Islandi liitumiskõneluste jaoks Euroopa Liiduga, ehkki otseselt see takistuseks kujuneda ei tohiks. Pigem võib takistuseks saada islandlaste endi huvi kahanemine – ELi viimase küsitluse järgi arvas vaid 28 islandlastest, et liikmelisus Islandile kasuks tuleks.

Viimastel nädalatel on „ei“ leeri ülekaal kasvanud. „Kogu kire jõud on nende poolel ja teisel leeril on raske sarnaseid emotsioone tekitada,“ ütles Eirikur Bergmann.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.