Saksa ettevõtjad: euro tõi ärilisi eeliseid

Selline on Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) konjunktuuriküsitluse esialgne tulemus.

Rohkem kui kaks kolmandikku saksa ettevõtetest Eestis tundis teatud viisil otsest positiivset mõju oma ettevõttele. 6 –le protsendile küsitletutest mõjus euro kasutuselevõtt ebasoodsalt.  Uue vääringu suurim eelis on ettevõtete arvates raamatupidamise lihtsustumine, positiivselt hinnatakse aga ka ülekandekulude alanemist ja vahetuskursist tingitud riskide ärajäämist. Kõige rohkem saavad sellest kasu teenindussektor ja kaubandus, kes olid kõige rohkem rahul.

Veel üks tähtis järeldus on välismaiste äripartnerite usalduse kasv: iga viies saksa ettevõtja Eestis hindab seda faktorit kui eurotsooniga liitumise peamist eelist. „Ühisvääringu sisseviimine oli tähtis signaal sellest, et investeerimiskliima on veelgi paranenud. Euro hajutab kahtlused ja sisendab kindlustunnet – ja tugevdab sel moel tõhusalt Eestit kui majanduskeskkonda”, kommenteerib küsitluse tulemusi Thomas Schöllkopf, Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) president.

Miinusena nimetati kõige sagedamini üleminekuga seotud kulusid. Peaaegu pooled küsitletutest näevad praktilisi ettevalmistusi ja rahalisi kulutusi seoses vääringu vahetusega kui eurole ülemineku negatiivseimat aspekti. Seejuures arvestavad mõned ettevõtted kasvava hinnakonkurentsiga ning kõrgemate tootmiskuludega. Mõned kardavad ka kasvavaid palgakulusid. Võimalikud turuosade kaotused seoses uute turule tulijate poolt tekitatud tiheneva konkurentsiga ei valmista aga ettevõtjatele eriti muret.

Euro kasutuselevõtt Eestis oli kasulik ka saksa firmadele kahes teises Balti riigis. Läti ja Leedu ettevõtete arv, kes märkasid positiivset mõju oma äritegevusele, on märgatavalt suurem, kui Eestis vääringu vahetusega kaasnenud puudusi kogenud küsitletute arv. Umbes kolm neljandikku läti ja leedu ettevõtetest ei tunne ei eeliseid ega ka puudusi.

„Kokkuvõttes võib öelda, et saksa ettevõtted Balti riikides saavad euro kasutuselevõtust kasu. See kehtib eelkõige saksa ettevõtete kohta Eestis, vähemal määral ka saksa ettevõtete kohta Lätis ja Leedus”, teeb Maren Diale-Schellschmidt, Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) peadirektor positiivse järelduse pärast kolme kuud igapäeva-elu uue vääringuga Eestis. Seega  täitusid ka 2010. aasta kevadel konjunktuuriküsitluses osalenud ettevõtete ootused. Tookord olid kõik Eestis küsitluses osalenud euro kasutuselvõtu poolt.

Lätis ja Leedus pooldavad praegu umbes kolm neljandikku kummagi maa saksa ettevõtetest oma asukohamaa liitumist eurotsooniga. Vääringu muutusega ei arvesta enamus küsitletutest ei Lätis ega Leedus enne 2014. või 2015. aastat.