Eesti arst küsib Helsingis soomlasest rohkem palka

Artikkel

- Uudised
- Merike Kungla
- 12. aprill 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti arst küsib Helsingis soomlasest rohkem palka
Meedikuid Soome vahendava rendifirma Puumedi OÜ tegevjuhi Petri Oskari Puumalaineni sõnul küsib Eesti arst vahel nii suurt palka, mida talle esimese hooga Soomes maksta ei ole võimalik.
"Kui näiteks Helsingis makstakse Soome arstile 19 eurot tunnis ja Eesti arst, kes pole enne Soomes töötanud, küsib 38 eurot, siis on see Helsingis probleem, mujal Soomes aga võimalik," nentis Puumalainen.
Kõrgeim eriarsti palk, mida Puumedi on maksnud, jääb 20 000 euro juurde kuus. Keskmine palk on olenevalt erialast 5000-11 000 eurot, lisas MediradiXi personalikoordinaator Kaili Hjorth.
Arste läheb vähem. Soome tööle siirduvate Eesti arstide arv on võrreldes mullusega siiski märgatavalt vähenenud. Tänavu kahe esimese kuuga on terviseametist välismaale tööle minemiseks sertifikaati nõutamas käinud 62 tervishoiutöötajat, kellest vaid 29 olid arstid. Soome märkis, et tänavu on neile tulnud 46 tervishoiutöötajat.
Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe rõhutas, et need statistilised numbrid ei näita veel tegelikke lahkujaid. "Osa arste ei lahku Eestist täiesti, vaid töötab siin ja seal, st Soomes ja Eestis," märkis Lindmäe. Ka on vähemalt üks arst võtnud tõendi selleks, et minna välismaale koolitusele.
"Teistes riikides peale Soomes sellist aeg-ajalt töötamist vaevalt et on, kuna edasi-tagasi on pikk maa reisida," lisas ta.
Soome meedia on viimasel ajal üha sagedamini teatanud, et vabadele kohtadele nende tervisekeskustes asuvad tööle Läti arstid. Puumedi on tänavu palganud kokku 20 arsti, kellest 11 on Eestist ja ülejäänud Lätist.
Lätlastel keelebarjäär. Teised rendifirmad aktiivselt Lätist ega ka teistest riikidest arste ei otsi. Küll on mõni Läti arst ise näiteks MediradiXiga ühendust võtnud. "Kuna neil on olnud sobival tasemel koolitus ja ka soome keele oskus, siis oleme neilegi tööd leidnud," selgitas Hjorth.
Puumalainen lisas, et lätlastega on siiski natuke keerulisem ja seda just keeleoskuse pärast. "Lätlastel kulub soome keele õppimiseks 2-2,5 aastat ja praegu on Soome minemas just need arstid, kes alustasid keeleõpinguid paar aastat tagasi," lausus Puumalainen.
Tema sõnul võtab ka kohanemine lätlastel kaks-kolm korda rohkem aega.
Soomes on praegu kõige rohkem vaja psühhiaatreid, sisehaiguste arste, perearste, radiolooge ning töötervishoiu- ja hambaarste.
Lisaks otsivad Soome tervisekeskused ja haiglad üldarste. "Ehk siis pole spetsialiseerumine Soomes alati nõutud," ütles Hjorth. Tema sõnul on ainsa erialana Soomes arstidega täielikult kaetud dermatoloogia.
Õdesid on isegi rohkem vaja kui arste, kuid vaid lühiajaliselt. Sel aastal on terviseametis sertifikaadi järel käinud 31 õde ja 2 ämmaemandat, mullu oli neid kokku 43.
Siis tegi üks töövahendusfirma õdede seas aktiivset värbamistööd, mille tulemusel võttis esimese kahe kuuga sertifikaadi Norras töötamiseks välja 26 õde.
Puumedi OÜ tegevjuhi Petri Oskari Puumalaineni sõnul vajatakse medõdesid Soomes isegi rohkem kui arste, aga sageli on tööd vaid nädalaks või paariks kuuks.
Lühike töötamise aeg Soomes on Puumalaineni sõnul ka põhjus, miks nemad vaid arstidele orienteeritud on.
Seda, miks välismaale minejate arv vähenenud on, ei oska ma öelda. Võib-olla on põhjus selles, et need, kes on tahtnud, on juba läinud. Õdede puhul on jälle põhjus see, et masu tingimustes pigistati neid rohkem kui arste ja ega neile praegugi keegi mingit seisu paranemist luba. Minu ümber on küll väga häid õdesid erasektorisse lahkunud - põhjuseks ikka suurem palk ja kergem töö.
Hetkel kuum