Logistikajuhtide abiga selgitati megatrende

Globaliseerumine hakkas logistikasektorile varasemast suuremat mõju avaldama 2003. aastast. Sellisele järeldusele tulid logistikateadlased, kes korraldasid mastaapse logistikajuhtide küsitluse.

Uuringust "Trendid ja strateegiad globaalsetes logistikavõrgustikes" tegi veebruaris Soome logistikaseminaril ettekande Euroopa Logistikaassotsiatsiooni president professor Alfonz Antoni.

Uuringu peamine eesmärk oli selgitada välja üleilmse ulatusega megatrendid logistikavaldkonnas.

Uuring näitab, et logistikud on kindlad globaliseerumise jätkuvuses ja pöördumatuses. Sellega koos suurenevad nõuded tarneahelate ja tarnete turvamisel. Nii Euroopas, USAs kui ka Hiinas arvatakse ühtmoodi, et sotsiaalne vastutus koos keskkonna- ja loodusressursside hoiuga omandavad aja jooksul üha suurema tähenduse. Keskmiselt kolmveerand küsitletutest on seisukohal, et innovatsioon infotehnoloogias hakkab üha enam mõjutama logistika ja tarneahelate juhtimise arengut.

Logistika juhtimise eesmärkide järjestus on sarnane kõikides uuritud riikides. Olulisimaks peetakse logistika toimimise usaldusväärsuse suurendamist. Teisel kohal on logistikakulu vähendamine ja kolmandal operatiivsus. Järgnevad paindlikkus ja ressursside kasutamise tõhusus.

Logistikakulu saab vaid kasvada. Jaekaubanduses on logistikakulu vähenenud 23%-lt 1990. aastal 15,9%ni 2008. aastal. Tööstuses kahanes logistikakulu samal ajal maailmas üle kahe korra - 15%-lt 7%-le.

Muutus on olnud väga suur, mistõttu on logistikajuhid arvamusel, et edaspidi saab logistikakulu tööstuses ja jaekaubanduses ainult kasvada. Samas nähakse jätkuvalt teatud võimalusi kokkuhoiuks. Kui 2009. aastal vähenes logistikakulu seoses veohindade langusega mere-, maantee- ja õhutranspordis, siis lähiaastateks ennustatakse taas veohindade tõusu.

Suurim potentsiaal logistikakulu kärpimiseks peitub varude haldamises ja logistika administreerimises.

Lähema viie aasta perspektiivis ennustatakse transpordi-, pakkimis- ja lisaväärtust suurendavate toimingute kulu kasvamist ning logistika administreerimise, varude juhtimise ja laokulu vähenemist.

Logistikajuhtide teadmised puudulikud. Huvitava tõsiasjana selgus, et paljud logistikajuhid ei tea oma ettevõtte logistikakulu ei tervikuna ega ka valdkonniti. Nii ei suutnud vastavatele küsimustele vastata iga viies logistikaadministraator.

On selge, et kui logistikajuht ei tea logistikakulu osakaalu toimingutes, pole ta võimeline midagi prognoosima, planeerima ega arendama. Kuluinformatsiooni omamata pole võimalik ettevõttes kulu kärpimise programmi juhtida.

Suur võimalus peitub informatsiooni vahendamise parendamises. Euroopas ja USAs ollakse arvamusel, et tarnijaile edastatavate müügiprognooside paikapidavuse potentsiaal on realiseeritud kõigest 56% ulatuses. Tarneahelas alt ülespoole liikuva POSi (point of sale) informatsiooni edastatakse adekvaatselt ja õigeaegselt kõigest 10%-l juhtudest. Tarnijate õigeaegset ja usaldusväärset teavitamist nõudlusest on suudetud ellu viia kõigest 36% ulatuses.

Ollakse seisukohal, et tarneahelas koostööd tegevate ettevõtete infotehnoloogilisest potentsiaalist on kasutatud kõigest 25%.

Sisseostu suur potentsiaal on kasutamata. Kolmanda osapoole ettevõtete esindajad on seisukohal, et seni on kasutamata veel väljast tellimise (outsourcing) suur potentsiaal nii tootmises, kaubanduses kui ka nende oma sektoris.

Ettevõtted, kes kasutavad logistikateenuste pakkujate teenuseid, panevad edaspidigi suuri lootusi koostöö arendamisele logistikapartneriga nende panuse suurenemiseks logistikatoimingute juhtimisel, administreerimisel ja koordineerimisel.

Keskkonnasäästlikkus hakkab logistikat mõjutama. Enam kui 74% küsitletutest näeb, et tulevikus mõjutavad nende logistikatoiminguid karmistuvad keskkonnanõuded ja vajadus suhtuda ressursside kasutamisse säästlikult.

Enamik vastanutest on seisukohal, et nende ettevõte on suutnud minna kaasa erinevate keskkonnakaitse- ja taastumatute ressursside säästliku kasutamise programmidega.

Neljandikus ettevõtetest valitseb veendumus, et asjakohaseid programme on suudetud ellu viia igati eeskujulikult. Seevastu teine neljandik arvab, et keskkonnatöö on alles lapsekingades ning keskmiste firmade tasemele jõudmiseks on vaja tublisti pingutada.

Ligikaudu pooltes firmades ollakse arvamusel, et nende süsteemid ei ole logistikakulu arvestamisel piisavalt head ja usaldusväärsed ning nende põhjal pole võimalik võtta vastu olulisi otsuseid logistika juhtimisel.

Samuti tunnetavad ligi pooled küsitletutest, et neil puuduvad klienditeeninduses ja kvaliteedijuhtimises sobivad instrumendid põhjuste ja tagajärgede suhte adekvaatseks hindamiseks.

Puudulik (ligikaudu 40% arvates) on innovatsioon roheliste toodete ja teenuste arendamisel. 40% kaubandus-, tootmis- ja logistikafirmade logistikajuhtidest väidab, et nende ettevõttes pole tehtud rohelise logistika vastavushindamist ega määratud kindlaks tegevusi eesmärkide saavutamiseks selles vallas.

Keskmiselt kolmandikus firmadest on küsitletud vastanud, et nende ettevõttes pole kunagi toimunud süsinikdioksiidi jalajälje mõõtmist.

Samavõrd ollakse arvamusel, et puuduvad meetodid ja tööriistad roheliste tehnoloogiate, seadmete ja materjalide kasutusele võtmiseks.

Oskustest ja teadmistest jääb puudu. Kolmandik logistikajuhte on seisukohal, et täiesti ebapiisav on firma logistikatoimingute jälgimise, registreerimise ja haldamise integreerimine ettevõte muude tarkvarasüsteemidega (ka majandustarkvaraga).

Uuritud ettevõtetes on olemas arvestatav pädevus toimingute standardiseerimiseks ja benchmarking-protsessi korraldamiseks. Samas tunnetatakse oskusteabe ja erialaoskuste vähesust logistikastrateegiate, ettevõtte logistikaorganisatsiooni kujundamisel ning selle organisatsiooni juhtimisel.

Arvatakse, et puudu jääb ka teadmistest koostöövõrgustike loomisel, protsesside ja tarneahela läbipaistvuse tagamisel, ettevõtetevahelise koostöö, toodete ja teenuste arendamisel ning toimingute teostusnäitajate (KPI) rakendamisel.

Logistikajuhid ootavad oma alluvatelt logistikaprojektide professionaalset juhtimist.

Logistika- ja tarneahelate juhtide uuring näitas aga, et enamik Euroopa ja USA logistikajuhtidest seda oskust oma alluvatel ei näe.

Logistikajuhid ootavad alluvatelt rohkem n-ö pehmeid oskusi, logistikaprojektide professionaalset juhtimist, eriti aga IKT-alast pädevust. Paraku tuntakse projektijuhtimisoskustest suurt puudust.

Hiinas saavad logistikajuhid oma alluvatega veel hakkama ja vaid 53% juhtidest on arvamusel, et projektijuhtimisoskustest jääb alluvatel vajaka.

Euroopas arvab nii 75%, USAs aga isegi 87% logistikajuhtidest.

Alluvate teadmisi informaatikast ja infotehnoloogiast peab Hiinas ebapiisavaks 49%, USAs 67% ja Euroopas 71% küsitlusele vastanud logistikajuhtidest.

Euroopa Liidus teeb alluvatele strateegiate ja organisatsioonijuhtimise tundmise alal etteheiteid 45% logistikajuhtidest.

Hiinas ja USAs ollakse selles vallas mõnevõrra vähem rahul ning etteheiteid on 50%-l Hiina ja 64%-l USA logistikajuhtidel.

Kõik küsitletud on maininud olulisi vajakajäämisi alluvate kuluarvestuse ja -juhtimise võimekuses.

Nii Euroopas, USAs kui ka Hiinas arvab ligikaudu kolmandik logistikajuhte, et aastaks 2015 kasvab vajadus kvalifitseeritud logistikajuhtide järele.

Autor: Ain Tulvi