Riigilõivud on liiga kõrged

Keskerakonna fraktsioon algatas seaduse muutmise, mille eesmärk on vähendada ebamõistlikult kõrgele tõstetud riigilõivude määrasid. Algatatud eelnõu eesmärk on tagada võrdne kohtlemine ja tõhus õiguskaitse. Praegused ülikõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma.

2009. aastal selgitas valitsus riigilõivude tõstmist sooviga vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike nõuetega ning muuta kohtumenetlus kulupõhiseks.

Kõrged riigilõivud piiravad õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist.

Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol.

Õiguskantsler on märkinud, et tema hinnangul kõik mõistlikuna tunduvad kaalutlused (nagu näiteks kohtumenetluse kulutuste katmine, riigieelarvesse tulude leidmine vm) põhiõiguse piiramist ei õigusta.

Pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui riigilõive mitmekordselt tõsteti, on riigikohus mitu korda küsimust menetlenud. Riigikohus on leidnud, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele.

Riigikohtu otsuses on märgitud, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga.

Autor: Kalle Laanet