Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued töökohad hõivavad rumeenlased
Logistikaklaster on võtnud eesmärgi, et järgmise aasta lõpuks peavad nad olema Eestisse meelitanud kümne Soome tööstusettevõtte tootmise koos vähemalt 1000 uue töökohaga. Uute töökohtade loomisel tuleb lahendada vastuolu tööjõuturul.
Tootmise Eestisse toomine ja seeläbi uute klientide tekitamine logistikasektorile on vajalik. Suuremad taristuettevõtted töötavad alakoormusel. Sadamad, raudtee, lennujaam - kõigil neil on kaupade käitlemiseks võimsust üle.
Tundub, et uute mahtude teenindamiseks jagub Eestis ka tööjõuressurssi. Soomlased on arvutanud, et iga lisanduv töökoht tööstuses loob kuni kaheksa uut töökohta allhanke- ja teenindussektoris.
Eesti Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul väidab, et Eestis tööjõupuudust igal juhul ei tule, kuna meie töötute arv ületab 100 000 tööealise inimese piiri.
"Erinevalt kõrgtehnoloogiavaldkondadest on suure osa logistikateenuste ja tootmise puhul võimalik üsna lühikese ajaga inimesi ümber õpetada ning kvalifitseerida neid tööks transpordis, ladustamisel ja tootmises," nendib Paul.
Senine kogemus näitab, et ümberõppega siiski nii lihtne tulemusi saavutada ei ole. Näitena võib tuua autojuhid. Töötukassa on Pauli viidatud töötuid autojuhtideks ümber õpetanud (eelmisel aastal 745 inimest), kuid endiselt on paljud neist töötuna arvel. Eesti veofirmad ei taha neid inimesi tööle. Tuuakse hoopis odavat tööjõudu välismaalt.
Soome tööstusettevõtete tootmiste Eestisse toomisega töökohti luuakse, kuid Pauli viidatud 100 000 Eesti töötut jääks vaatamata sellele tööta. Töö saab küll tehtud, aga kvaliteet ilmselt kannataks, mis võib hakata kahjustama Eesti ärikeskkonna mainet. Rumeenlasi ei palgata ju rooli keerama mitte sellepärast, et nad on hea väljaõppega ja oma töös eeskujulikud, vaid seepärast, et neid on odav palgata.