Suurim tagasiminek inimeste IT-valmisolekus

Eesti on äsjaavaldatud Maailma Majandusfoorumi globaalses infotehnoloogia raportis 26. kohal, mis on koha võrra madalam mullusest. Eesti on tippajaga võrreldes (2008. a 18. koht) oma positsiooni kaotanud, kuid siiski peajagu üle teistest uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest, toonitab Arengufond. Selles arvestuses Eestile järgnev Sloveenia on 34. kohal, Leedu 40. ja Läti 52. kohal.

Kriisist taastuvas maailmas hoiab teist aastat järjest IT liidrikohta Rootsi teisel kohal oleva Singapuri ees. Soome on tõusnud kolmandale kohale oma kohti hoidvate Šveitsi (4.) ja USA (5.) ees. Suurimad edenejad on tänavugi arenguriikide ridades (Trinidad ja Tobago +16, Uruguai +12, Keenia ja Mongoolia +9), samas kui Hiina ja India on Eestist hetkel veel tagapool vastavalt 36. ja 48. kohal.

IT-edetabeli liidritele on omane tasakaalustatus kõigi kolme IT-põhist arengut tagava teguri osas, milleks on: IT-d soosiva keskkonna olemasolu; valmisolek IT-d kasutada; ja reaalne IT kasutamine. Eesti IT areng veel nii tasakaalustatud ei ole. Eesti tugevused on jätkuvalt seotud avaliku sektori IT-valmisoleku ja IT kasutusega. Võrreldes eelmise aastaga on Eestis enim paranenud ettevõtete IT kasutamine, seda eelkõige tehnoloogia oskuslikuma tulemusel äri efektiivsemaks muutmisel. Suurim tagasiminek on aastaga toimunud aga inimeste IT-valmisolekus, mis on mõneti seletatav masus tulemusel tehnoloogiateenuste arvelt kokkuhoidmisega.Üksikute näitajate lõikes on Eesti jätkuvalt maailma esirinnas interneti leviku poolest koolides (2. koht), ettevõtete internetikasutuselt (2.), IT-alase seadusandluse (3.) ja mobiiltelefonide kasutuse (3.) osas. Enim mahajäämust on näitajates, mis iseloomustavad eraisikute valmisolekut IT vahendeid hankida ja kasutada (78. koht), klastrite arengutaset (91.) ja maksumäära (101.).

„Riigina oleme suutnud luua endale väga hea IT kuvandi, aga Eesti pole suutnud seda pöörata kõikehõlmavaks majanduseeliseks paremate teenuste ja toodete näol,“ ütles Arengufondi infoühiskonna ekspert Kristjan Rebane.

„Oluline pole edetabel ise, vaid see, mida me IT abil tahame Eestis paremaks teha“ tõdes Skype Eesti juht Sten Tamkivi raportit kommenteerides ja lisas, et „kui me räägime tarkadest töökohtadest, IT kasutamisest kogu Eesti majanduse edendamiseks ja paremast riigijuhtimisest, siis nendes punktides tasub end muu maailmaga võrrelda küll ja leida kohti, kus veel paremaks muutuda.“

Arengufondi hinnangul on Eesti paigal tammumine IT arengu rahvusvahelises võrdluses seletatav mõnede seni Eesti trumpideks olnud näitajate muutumisega normiks, näiteks interneti ja mobiilside levik ning avaliku sektori internetiteenused. Samuti lähenevad sideteenuste hinnad Eestis arenenud riikidele, mis globaalses võrdluses viib meid pigem pingerea teise poolde teiste arenenud riikide sekka. Maailma IT tippu jõudmiseks on Eesti jaoks kriitiliseks suutlikkus IT oskuslikumalt  teiste majanduse ja ühiskonnaelu valdkondadega siduda.

Maailma majandusfoorumi Global Information Technlogy Report 2010-2011 hõlmab 138 riiki ning on kõige laiaulatuslikum analüüs IT mõjust riikide arengule ja konkurentsivõimele. Riikide arengut võrreldakse 71 erineva näitaja alusel, millest moodustub pingereas riikide kohta määrav Networked Readiness Index (NRI). Global Information Technlogy Report 2010-2011 on kättesaadav SIIT.

Eesti Arengufond on riigikogu poolt loodud mõttekeskus, mille eesmärk on leida arenguseire abil uue majanduskasvu allikaid ning investeerida uut moodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti teadmusmahukatesse tehnoloogiaettevõtetesse. Arengufond on Maailma Majandusfoorumi partner Eestis, kes toetab raporti ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumist ja tulemuste levitamist.