Liiga kõrge on hind, mis tuleb maksta õiguse saamiseks

Äripäeva meelest on riigilõivude alandamist ette panev riigikohus õigel teel. Nagu oleme sunnitud endalegi mõneti ootamatult tõdema, ka sellekohase seaduseelnõu esitanud Keskerakond.

Toimetuse arvates on kaks aastat tagasi tõstetud riigilõivud tekitanud Eestis olukorra, kus finantsiliselt nõrgad kannatanud ei saa Eestis oma õigusi kaitsta. Eestist on tekkimas riik, kus kahju saanu neelab selle lihtsalt alla ja lepib olukorraga.

Me ei räägi tavatoimingutelt tasutavast riigilõivust, vaid oma õiguste kaitseks tasutavate lõivudega, mis on vajalikud kohtusse pöördumisel. Juhul, kui pole tegemist rikka panga või suurfirmaga, on väikeettevõtjal võõrast valdusest oma vara välja nõudmine, kus riigilõivu tuleb tasuda vara väärtuse pealt, koormav ja peletav. See takistab ettevõtteid ja kodanikke oma õigusi rakendamast. Väga paljud vaidlused ei jõua kohtusse ega seetõttu lahenduseni. Sest see on väga kulukas. Paljudel juhtudel lihtsalt puudub kontol raha, mida oma õiguste kaitseks vaja välja käia. Riigile.

Toimetus mõistab, et kõrgete riigilõivude üks eesmärk on vältida alusetute nõuete kuhjumist. Lisaks riigikassa täitmisele loomulikult. Kuid jätame selle arutluskäigu hetkel teemast välja. Nüüd aga on pendel lükatud absoluutselt teise äärmusesse, kus riik sisuliselt koorib oma maksumaksjaid. On tekkinud olukord, kus odavam on oma õigusi kaitsta välismaal, teistes Euroopa Liidu riikides, kus riigilõivud madalamad. Soomes või Saksamaal näiteks.

Riigilõivud võla või vara nõudmisel on tõstetud kõrgusele, mis sunnivad küllalt odavat pankrotiavaldust esitama, kuid varaka ettevõtte vastu ei aita ka see.

Ei saa jätta märkimata, et niigi kõrgele riigilõivu määrale, mis tuleb tasuda hagi esitamisel, lisandub sama suur riigilõiv ka apellatsioonkaebuse esitamisel, mis piirab juba oluliselt põhiseaduse paragrahvist 15 tulenevat õigust pöörduda kohtusse.

Iseenesest on riigil kiirem ja odavam variant võlglaselt raha saamiseks olemas. See on maksekäsu kiirmenetlus, kus kohus otsustab elektrooniliselt, ja juhul, kui teine pool ei vaidlusta, saab oma võõras valduses oleva vara kiirelt ja odavalt kätte.

Kuid Äripäev ei mõista, miks on kiirmenetluses käsitletava nõude ülempiiriks pandud 100 000 krooni ehk 6400 eurot. See piir võiks kindlasti suurem olla. Kas kaks, viis, kümme korda, otsustatagu, kuid piiri tõstmisest oleks abi suuresti.

Ilmselt aga vajab koos riigilõivude alandamisega ülevaatamist ka kohtute töö. Lõivude alanemine tähendab kohtuvaidluste, hagide suurenemist, kuid kohtud on juba praegugi nende menetlemisega hädas ja ummistunud. Pole suurt abi olukorrast, kus raha kohtusse minekuks vara tagasisaamiseks justkui oleks, kuid aastateks venima jääv protsess muudab kohtusse mineku omakorda mõttetuks.

Õigusriigi toimimiseks on vaja leida kompromiss. Nii et ei esitataks kergekäeliselt nõudeid kohtusse, kuid kohtute ja bürokraatia töö oleks riigilõivude abil rahaliselt kompenseeritud ja varavaidlused ei kestaks ülemäära kaua. Praegu on see mehhanism ühe samba, kõrgete riigilõivude poole liiga tugevalt kaldu.

Autor: ÄP