Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raskes seisus sealihatootjad otsivad raha
Tootjate mureks on käärid tootmise hinna ja toodangu eest saadava hinna vahel, mistõttu tahavad nad riigi toel laenu saada.
Söödavilja hind on möödunud sügisest alates märkimisväärselt tõusnud, olenevalt viljast 100–150 protsenti. Samas on sealiha hind jäänud suhteliselt stabiilseks. Söödahindade järsk tõus on Eesti sealihatootjad pannud väga rasekesse seisu. Paljude seakasvatajate olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et nende ettevõtete tootmine põhineb ostusöödal ja teravilja tootmiseks pole maad.
Tänaste sealiha ja sööda hindade juures toodab iga siga seakasvatajatele hinnanguliselt 10-15 eurot kahjumit. Kui arvestada, et Eestis on iga kuu müügivalmis ca 50 000 nuumikut, saab sektor vähemalt 500 000 eurot kahjumit kuus. Selliste kahjumitega on farmid töötanud alates jaanuarist, kui söödavilja hind ületas 200 eurot tonni kohta. Tekkinud olukord võib viia põhikarja vähenemisele ning seab ohtu Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkuse.
„Toiduainete ja põllumajandussaaduste hindade suur volatiilsus ei tekita muret ainult tarbijatele, suured hinnakõikumised tekitavad tõsiseid probleeme nii põllumeestele kui toidutööstustele,“ kommenteeris toiduturu olukorda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Kuigi aasta-pooleteise eest olid teravilja ja piima kokkuostuhinnad talumatult madalal, muudavad viimastel aastatel kogetud drastilised hinnamuutused kogu tarneahela toimimise äärmiselt keeruliseks.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis täna põllumajandusministrile kirja, milles palutakse kiiret riigipoolset sekkumist sealihatootjate olukorra leevendamiseks. Vajalik on kiire lahendus, mis võimaldaks seakasvatajatele juurdepääsu soodsatel tingimustel laenule. Sealihatootjad vajavad uue saagini lühiajalist soodsat krediiti sööda ostmiseks.
Kuigi Euroopa Liit on rakendanud mitmeid turukorralduse meetmeid, pole nendest enamusele Eesti sealihatootjatest kasu, sest neil puuduvad tapamajad ja sealiha ladustamise võimalused.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.