Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas läheb sinu II samba fondil?
Kui osade inimeste portfellide väärtust on kasvatatud enam kui 40% võrra, siis ligi pooltel pensionikogujatest võib olla II samba portfell endiselt miinuses.
Äripäeva arvutuste baasil tehtud tabel näitab, et kõige paremini läheb jätkuvalt LHV Panga erinevatel pensionifondidel ja nende klientidel.
Kõige paremas seisus peaks olema inimesed, kes liitused esimeses liitumisvoorus (enne 2002. aasta aprilli) fondiga LHV Pensionifond L.Juhul kui nad on teinud fondi sissemakseid järjepidevalt ning nad on saanud keskmist Eesti palka, siis peaks nende sissemaksed ulatuma fondi 3225 euroni ja fondiportfelli väärtus 4595 euroni ehk portfelli kogutootluseks peaks olema 42,5%.
Kõige nõrgemini on hetkel esinenud Swedbank Pensionifond K2. Fondiga aastatel 2004-06. liitunute väärtpaberiportfelli väärtus peaks võrreldes sissemakstud summadega olema veidi üle 2% miinuses.
Nii näiteks on 2005. aasta sügisel Swedbank Pensionifond K2 liitunud keskmise Eesti palgaga inimene teinud sissemakseid Äripäeva arvutuste kohaselt fondi 2063 euro eest, samas kui fondiportfelli väärtus on 2005 eurot ehk 2,8% madalam.
Samuti esinevad nõrgalt teisedki kahe suurpanga fondid, mistõttu võib olla oma portfelliga nullis või miinuses olevate inimeste hulk endiselt päris suur.
Kuna (globaalsed) aktsiaturud saavutasid oma põhja 2009. aasta kevadel on heas seisus 2008. ja hiljem II sambaga liitunud inimesed, kes alustasid rahakogumist mõõnaperioodil.Kuna alates 2011. aasta algusest taastas riik osaliselt (2% brutopalgast) maksed teise pensionisambasse on sel aastal hakanud fondidesse taas enam raha voolama.
Eilseks oli tõusnud II samba fondide kogumaht 1,083 miljardi euroni, mida on 77 miljonit eurot enam kui aasta eest.
Alljärgnevalt aga lubatud tabel:
Rohelisega on tabelis märgitud kasumlik, punasega kahjumlik fond
Arvutuskäik:- Pensionikoguja on kogunud raha terve kogumisperioodi jooksul vaid ühte pensionifondi;- Pensionikoguja on jätkanud 2010. aastal makseid pensionifondi ning tal riik on lisanud alates 2011. aastast omalt poolt taas 2% juurde;- Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15-20. kuupäev);- Pensionikoguja brutopalk on kogu aeg olnud võrdne Eesti keskmise palgagaOn arvestatud sisenemis- ja väljumistasudega;- Tabelisse pole kaasatud viimased liitumisvoorud, mille portfellide mahud on veel väikesed ning agressiivsed fondid (võimalik aktsiatesse investeerida kuni 75%), mille tegevusajalugu on veel väike.
Näide: Esimeses liitumisvoorus ehk enne 2002. aasta aprilli Ergo Pensionifond 2P2 fondiga liitunud pensionikoguja on teeninud portfelli pealt oletuslikult 21% kasumit (fondi sisse makstud 3225 eurot, väärtpaberiportfell väärt 3901 eurot).