Aadlik Uexküll vs. talupoeg Mattis

Fotomanipulatsioonimeistri Peeter Lauritsa värske fotograafiline sari võtab vaatluse alla 16. sajandil elanud talupoja ja temaga ülekohtuselt käitunud mõisniku juhtumi.

Nagu Lauritsale kohane, on väljapanek pisut morbiidse alatooniga, kuid äärmiselt detailiteadlikult tehtud. Pealkiri "Mattise martüürium" on kahetähenduslik ja kõik Lauritsa tööd läbivad nii visuaalselt kui ka mõtteliselt paljusid erinevaid tasandeid. Millised neist tasanditest end ilmutavad, on juba vaataja enda teha.

Lühidalt on lugu järgmine. 16. sajandil põgenes oma mõisniku Uexkülli ülekohtu eest Tallinna linna talupoeg Mattis. Ta veetis Tallinnas aasta ja ühe päeva, mille järel sai ta linna kaitse alla. Uexküll aga lasi oma sõjasulastel Mattise Tallinnast üles otsida ja surnuks piinata. Sellega läks mõisnik linnaõigusega konflikti, mis lõppes Uexkülli hukkamisega linnaväravate vahel.

Linn demonstreeris oma võimu aadelkonna üle. "Sündigu rikkaga samuti nagu vaesegagi!" kirjutas Tallinna vana kriminaalkroonika.

Peeter Laurits on sellest loost teinud pildikoomiksi, mis segab kokku eheda ajaloo, vihjed tänapäeva ühiskonnale ja sürreaalselt absurdimaigulise pildikeele. Jutustus algab Mattise Tallinnasse põgenemisega ja läbib kaksteist etappi inimröövist kaebuseni ja armulauast hukkamiseni.

Teine tasand avaneb evangelist Matteuse eluloo kaudu. Nimelt tapeti ka Matteus hämaratel põhjustel oma ülema Etioopia kuninga käsul. Kunstiajaloos on hästi tuntud maalid Matteuse martüüriumist. Selle sarnasusega asi piirdubki.

Tänapäeva ümber kodeerides võiks seda lugu tõlgendada Tallinna linnavalitsuse ja riigikogu konfliktina, kuid pigem jääb ka see paralleel tagaplaanile.

Palju põnevam on jälgida Lauritsa fantaasiavoolu ja tema osavalt komponeeritud motiivikesi ja vihjeid, mis ühele fotole kokku pandud on. Justkui toetavaks kaaslaseks sel teel sümbolite rägastikku on väike lapsingel, kes ilmub uuesti ja uuesti igal fotol.

Uexkülli kuju, mis loo alguses kõrgub hiiglasena üle Mattise ja linnavõimu, kahaneb jutustuse lõpuks teistega ühesuuruseks. Seaduse ees on kõik võrdsed, olenemata rahakoti suurusest või sünnijärgsusest.

Uexkülli kõrgemat klassi on tänapäeva vaatajale püütud ehk liiga otseselt selgeks teha. Loo viimastes osades hakkab ülemäära domineerima suure firmamärgiga särk, mida Uexküll kannab. Küll aga on oluline tähele panna, et hukkamisel saab timukas aadliku uhke särgi endale.

Autor: Ragne Nukk