Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Näitus asjadest, mida pole olnud
Enn Tegova näituse "Polematus" väljapaneku keskmes on kaheksameetrine Bernt Notke "Surmatantsust" inspireeritud protsessiteos.
Kunstnik alustas selle teose maalimist Tartu lastekunstikooli galeriis, jätkab koos õpilaste ja kõigi soovijatega 15. aprillil Tallinna kunstihoone galeriis ning töötab selle kallal edasi Tartus.
Nii suur pannoo kui ka väiksemad pildid on omamoodi tagasivaade, meenutus sellest, mida enam pole, ja nendest, keda enam pole.
Tegova loomingu taustsüsteemiks on Tartu - linn, kuhu tullakse neljaks või viieks aastaks õppima ja kust minnakse jälle ära.
Seda mõtet on väljendanud ka Tartu lastekunstikooli galerist Margus Kiis: "Inimesed, kes ühel hetkel on Tartus äärmiselt olulised, on järgmisel siit kadunud, nii või teisiti."
"Väljapaneku kontseptuaalseks aluseks on eitus ehk siis selle, mida pole olnud, mida pole tehtud, mis pole kuhugi mingisuguseid jälgi jätnud, esiletõstmine," kommenteeris galerii kuraator Reet Varblane.
"Näituse pealkirjas rõhutab kunstnik mitteolemist, mittetoimumist ja mittetegemist kahekordselt, kasutades isegi veidi kummaliselt mõjuvat vormi "polematus", mis on parafraas legendaarse Tartu luuletaja Artur Alliksaare luulereale "Olematus võiks ju ka olemata olla". Pealkirjas sisaldub veel teinegi viide, nimelt eesti sürrealismi suurkuju Ilmar Laabani kõige lühemale luuletusele "Sure, matus!" ehk siis, et ei mingit matust või "pole matus"," lisas kuraator.
Autor: ÄP