Baltika ja Meelis Milderi viimane võimalus

Eile selgus, et Baltika soovib taas turult raha korjata ja teeb järjekordse aktsiaemissiooni. Kuigi Baltika teatas alles mõne nädala eest, et tegi märtsi müügitulemustes kena kasvu, pole selle rõivatööstusettevõtte viimasest aktsiaemissioonist veel aastatki möödas. Mullu mai lõpul sai Baltika emissioonist ca 100 miljonit krooni.

Äripäeva arvates on see emissioon Baltikale, eelkõige aga selle juhile ja võrdkujule Meelis Milderile viimane võimalus. Turg andis eile selge signaali, et investorid on kannatust kaotamas - emissiooniteatele reageeris aktsia 13protsendise langusega. Ometi on Baltika suurepärane näide sellest, kuidas võlausaldajad ja investorid on üht isikut väga-väga kaua usaldanud, teda lausa hoidnud - sest on selgemast selgem, et iga teise juhi oleks investorid-võlausaldajad ammu ettevõte juhtimisest eemaldanud, temalt ehk ettevõttegi käest võtnud. Mis siis on see võluvits, mille abil Meelis Milder oma kohal püsib?

Mineviku töövõidud? Jah, Milder on Baltika paar korda august välja toonud, kas investorid tõesti loodavad, et ta teeb seda jälle? Samas võiks iga investor eneselt küsida - milleks üht ettevõtet üldse kõigepealt augu äärele ajada? Sellele, et Baltikal pole selget fookust, et tal on liiga palju kaubamärke, on ju ammu tähelepanu juhitud. Kas oskate paugupealt kõik Baltika kaubamärgid üles lugeda? Ehk oskate ka öelda, mida mingi kaubamärgi all müüakse? Kas Monton on meeste- või naisterõivaste bränd? Aga Ivo Nikkolo?

Samuti on teada, et Baltika on laienenud üsna riskantsetele turgudele. Ning nii paljusid kaubamärke võõral turul tuttavaks teha on tegelikult üsna raske, et mitte öelda üle jõu käiv ülesanne. Äripäev ootaks enam keskendumist ühele-kahele kaubamärgile. Et kaubamärkide paljusus segama kipub, on ehe näide siitsamast kodutanumaltki ette näidata - 2007. aastal asus Baltika suure hurraaga Lotte märgi all lasterõivaid tootma. Kui aga aasta hiljem maailma finantsturgudele kriis saabus, koondati esimeste seas just Lotte disainer. Ometi oli Eestis sündivus tõusuteel ning ainsad, kes oma sissetulekuis kindlad võisid olla, olid nn emapuhkusel lapsevanemad. Baltika asemel Eesti rõivatöötuse lipulaevaks tõusnud Lenne tõusiski juba 2009. aastal taas jalule. Õigemini, ta ei kasvanud vaid 2008. aastal.

Muidugi on see tagantjärele tarkus ja meil, kes me rõivaturust mõhkugi ei tea, on hea hambaid teritada, kuid siiski - ehk tasuks Baltikal oma kaubamärkide arv ja nende kontseptsioonid üle vaadata?

Muide, Meelis Milder ise on meediakriitika enese jaoks lahti mõtestanud järgmiselt: "Sind hakatakse peksma/kiitma liiga hilja, kuid see-eest pekstakse/kiidetakse kauem kui tarvis" (Äripäev, 19.03.2010). Kui Baltika eelmine emissioon mullu mai lõpul täis märgiti, sai Milder meilt juhtkirjas kiita. Kui aga mullu oktoobris-novembris Baltikal emissioonist saadud raha otsa hakkas saama, sai Milder me juhtkirjas laita. Nüüd, mil selgus, et Baltikal on uut emissiooni vaja, saab Milder juba suisa sugeda. Niisiis, kas Milderi teooria järgi on laidetud juba piisavalt? Või pole praegune mõõn siiski reeglipärane?

Igal juhul on selge, et see emissioon on Milderi viimane võimalus. Võib ehk isegi öelda, et praegu vormistatav sügiskollektsioon otsustab Milderi saatuse.

Autor: ÄP