Tuumajaama ehitades on kohatu riskida

Valitsusparteid leppisid kokku uuringute jätkamises, mis peaksid leidma vastuse küsimusele: kas Eesti vajab tuumaelektrijaama. Lõpliku otsuse kavatseb valitsus langetada hiljemalt 2012. aastal. KPMG hiljutise uuringu kohaselt pooldab 48% Eesti ettevõtjatest tuumajaama ehitamist, samas, kui Lätis kogus tuumaelekter 35% ja Leedus 26% küsitletud otsustajate toetuse.

Nagu teatas majandusminister Juhan Parts, on koalitsioonivalitsuse läbirääkimistel juba tehtud suuline otsus kolmanda põlvkonna reaktorite kasutamiseks Eestis, tuumaenergia seaduse eelnõu sai valmis juba möödunud aastal.

Eesti rahuaatomi pooldajad väidavad, et sellistes jaamades juhtuvad avariid väga harva, kolmanda põlvkonna reaktorid on ohutud, Eestis ei juhtu ohtlikke loodusõnnetusi, aga elektri hind võib märgatavalt langeda. Pealegi, pärast Jaapani sündmusi tuumaelektrijaamade ehitus odavneb ning seda peaks ära kasutama.

Tuumajaama vastased: argumendid ei kannata mingit kriitikat. Praegune Eestimaa Roheliste Erakonna juhtfiguur Valdur Lahtvee, kes kunagi on töötanud Eesti Energia keskkonnaosakonna juhatajana, tunnistas, et kolmanda põlvkonna reaktorid on küll turvalised, kuid inimliku eksituse võimalus jääb alati püsima ja seda ei tohi tuumajaamade rajamise üle arutledes unustada.

"Ajalugu teab juhtumeid, kus puldi taga istusid purjus operaatorid või kui töölised tõid tuumajaama lõhkeaine," märkis Lahtvee. "Ka terroriakti eest ei ole keegi kaitstud."

Hinda raske prognoosida. Ka majanduslikult ei ole see kasulik, väidab ta, kuna on olemas palju odavamad elektritootmise tehnoloogiad. "Näiteks kuu aega tagasi kogunes ülemaailmne energeetikanõukogu, kus üks ekspertidest ütles, et praegu on tuumaelektrijaamades energiat palju kallim toota kui biomassist," lisas Lahtvee

Kalliks läheb ka jaama ehitamine, kuna iga aasta nõuavad tuumaprogrammid aina suuremat riigipoolset rahastamist. Pealegi, teiste Euroopa ja Aasia riikide kogemused näitavad, taoliste objektide ehitamise käigus nende hind ja tähtajad kahekordistuvad.

Majanduse ja Juhtimise Instituudi rektor Hanon Barabaner meenutas, et sellise projekti maksumuse üle arutleti juba 25 aastat tagasi, mil ta töötas veel Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikainstituudis. "Lisaks sellele, et uraan kallineb kiiresti, ei oska keegi öelda, kui kalliks läheb radioaktiivsete jäätmete matmine ning hiljem jaama demonteerimine ja utiliseerimine," arutles Barabaner.

Lahtvee selgitas, et jäätmeid võib hoida jama territooriumil 50 aastat, siis peab nad viima hoidlatesse. See on aga väga kallis. "Soomlased kavatsevad kasutada selleks graniiti, kuid ei ole kindlad, kas see ikka sobib. Pealegi, neil on valikut. Meil aga on graniiti vähe," rõhutas ta.

Barabaneri sõnul uuriti ka võimalust matta jäätmed põlevkivišahtides, kuid meil ei ole sügavaid šahte. "Sellised matmispaigad nõuavad kallist ja pidevat kontrolli. Selleks on vaja teise tasemega spetsialiste, keda tagavaraks ette ei valmistata. Tähendab, neid tuleb otsida välismaalt," ennustab ta.

Ekspertide arvates ei tasu välistada ka geoloogilisi üllatusi. "Kunagi oli Eestis nii tugev maavärin, et lühtrid kõikusid ja kapid liikusid. Kes annab garantii, et seda ei kordu suurema aktiivsusega," rääkis Barabaner.

Barabaneri sõnul tuumajaamas avariid ikkagi toimuvad - ei tasu riskida, kui on alternatiive. "Meil on ka oma huvitavaid projekte. Venemaa näiteks kavatseb osta Ameerikalt põlevkivigaasi tehnoloogia, mis on ka meil olemas," rõhutas Barabaner.

Alternatiive on küll. Nagu märgib Lahtvee, Eesti võiks ehitada uue soojus- ja elektritootmise süsteemi. Meil on palju tuult, suured mereressursid, ka biomass on. Homne päev on päikeseenergia kasutamine. Kuid ikkagi püüame ronida tuumaenergeetikasse, nentis ta. "Eesti Energia huvi tuumaelektrijaama ehitamise vastu on selge - neile on vaja uusi turgusid. Kuid valitsus ei tohi antud küsimuses lähtuda ainult majanduslikust otstarbekusest," on Lahtvee kindel. Vastasel korral võib tema hinnangul juhtuda, et tuumajaam saab valmis enne reaalseid plaane ja uuringutulemusi.

Mõlemad eksperdid on veendunud, et täiesti ohutuid tehnoloogiaid tuumaelektrijaama ja hoidlate jaoks pole.

Muide, Eesti Energia keeldus vastamast küsimustele tänapäevaste ohutute tuumajaamade kohta, põhjendades seda sellega, et neil ei ole ettevõttes palgal tuumafüüsikuid.

Kas teie usute, et siis elekter odavneb? Ei, seda küll ei juhtu. Jutud sellest projektist käivad juba ammu. Ega asjatult see rippuma jäänud. Seda pole lihtsalt vaja. Igal juhul elektri tarbimine Eestis palju ei kasva. Muidugi tuleks suurendada rohelise energia osakaalu, kuid tuulegeneraatorid ei õigusta ennast. Päikest on meil liiga vähe, et arvestada päikeseenergiaga. Tasuks ehk uurida põhjalikumalt lainehüdroelektrijaamu. Minu arvates on lihtsam osta energiat Venemaalt kui ehitada tuumajaama Eestis.

Suhtun tuumaenergiasse positiivselt. Pealegi, iga uus võimsus Läänemere regioonis vähendab põlevkivivajadust. Kuid ei tahaks näha sellist jaama oma kodu kõrval. Ehk oleks julgem, kui see seisaks näiteks Pakril… Kuigi mina vastaks projektile "ei". Kahtlemata on tulevik rohelise energia päralt, mis tänu riigi toetustele areneb jõudsalt. Ajapikku muutuvad need tehnoloogiad nii efektiivseks, et ilmselt ei vaja enam rahastamist. On võimalus kasutada tuulikuid, päikesepatareide tehnoloogia on arenenud juba päris kaugele. Võib kasutada biomassi. Meil on olemas põlevkivi. Kui see jääb maa sisse, siis hiljem pole seda enam kellegi vaja. Tuumajaama ehitusega tuleks oodata, kuna paarikümne aasta pärast võib kõik muutuda.

Kui oleks referendum, siis ma vastaks "jah". Kui see tuleks Ida-Virumaale, saaksid inimesed tööd. Tuleb ehitada, et olla selles plaanis sõltumatu. Jaapanlaste julgus veenis meid, et rahulikku aatomit võib hoida kontrolli all. Ei tohi unustada, et probleemid tekkisid neil vanade tehnoloogiatega. Uued, kaasaegsed peaksid olema palju turvalisemad. Nii et see projekt mind ei hirmuta.

Olen kategooriliselt vastu. Liiga värsked on veel mälestused Tšernobõlist ja Jaapanist. Ei näe selle ehitamises mõtet. Üks asi, kui meil oleks väga tungiv vajadus ning sellele ei oleks alternatiive, kuid meie tööstus ei "kee" ning vaevalt läheb "keemaa" ka tulevikus.

Meil on ka omad ressursid - põlevkivi on Eestis palju. Võtame aja maha. Võib-olla arenevad tehnoloogiad niivõrd, et risk muutub nullilähedaseks. Tuleb oodata.

Kuigi kallis elekter hävitab ettevõtluse, eelistan ma pigem oodata ja kannatada kui toetada nii riskantset projekti. Mõtleks pigem selle üle, kuidas parandada suhteid Venemaaga, kellelt saaks energiat suhteliselt lihtsalt sisse osta - Leningradi tuumajaam on ju ligidal.

See on liiga tõsine küsimus, millele saab vastata ainult pärast kõikide aspektide põhjalikku analüüsi. Ühelt poolt on selline tuumajaam vajalik, teisest küljest kujutab see endast ohtu. Küsimus on selles, mida ehitada ja kuidas kasutada.

Ootan, kuni lastakse käiku uue põlvkonna tuumajaamad, mis täiesti erinevad olemasolevatest. Prantslased ehitavad praegu selle süsteemi järgi, kuid Eesti jaoks jääb see liiga kalliks.

Muidugi oleks parem arendada rohelist energiat, kuid vaatame tõele näkku: Saaremaale taheti ehitada tuulepark, aga kohalikud elanikud olid vastu. Igal juhul olen veendunud, et aastaga kõiki uuringuid ei tee ning seetõttu nii kiiresti otsustada midagi ei saa.